Samas on mõned Pärnitsa ettepanekud üsna radikaalsed. Nii leiab ta, et kõik tudengid, õpingute kvaliteedist sõltumata, peaks õppekoha eest maksma. Ning et ka stipendiumid ei tohiks olla nii suured, et need õppekoha maksumust katma ulatuks. Pärnits leiab nimelt, et tudeng peab võtma kas laenu või leidma juba õpingute ajal omale tulevase töökoha, kes talle haridust "osta" aitaks. Äripäev leiab siiski, et mingi kogus õppekohti peaks olema andekamatele tudengitele siiski tasuta. Kas siis riigi, valla või kooli enese abil.
Mõnevõrra klišeelik jutt, kuid ilmselt on selles siiski ka tõetera sees, et mitte kõik tulevased teadlased, õppejõud, insenerid jpt ei suuda end varases nooruses tulevasele tööandjale edukalt "maha müüa". Seetõttu arvame, et Eesti peaks minema USA teed - kõrgharidus on tasuline, kuid see maksab lihtsalt erineva tasemega ülikoolides erinevat hinda. On odavamaid, on kallimaid. Ning kõik koolid, ka tippkoolid, teevad väärt ajude ligimeelitamiseks otsepakkumisi, pakkudes õppemaksust vabastamist või koguni prii ülalpidamist. Töökohast kooli juures rääkimata.
Töötamine õppimise kõrvalt. Pärnits väidab üldlevinud arvamusele risti vastu, et kõrgkooli kõrvalt töötamine pole üldse halb. Et tema näiteks palkaks igal juhul pigem noore, kes kooli kõrvalt tööd rüganud, sest "nad on sotsiaalselt küpsemad ja see kompenseerib selle, kui mõni valem on jäänud õppimata". Ning lisab, et on ainult hea, kui harjumus nii õppida kui ka tööd teha varakult selgeks saab - tänapäeva maailmas arenevad teadmised ja tehnoloogiad ju nii kiiresti, et inimesed vajavad pidevalt jooksvat täiendõpet.
Raske vaidlustada. Võta tänasest kolumnist milline tees tahad, on Pärnitsa mõtteid üsna raske vaidlustada. Seega, Äripäev toetab tasulise kõrghariduse ideed, mitte küll nii radikaalset kui Pärnits, kuid üldjoontes siiski. Kõrgharidus olgu tasuline, kuid parimatel, andekamatel, võimekamatel peaks olema siiski võimalus riigi kulul õppida.
Kogu selle "tasuta" ja tasulise kõrghariduse teemast huvitab meid nüüd aga veel üks asi, millest kõneleb tõik, et haridus- ja teadusministeerium suunas palve kommenteerida Pärnitsa arvamusartiklit majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Autor: ÄP
Seotud lood
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.