Iseseisev või vaikimisi valik?

Valikute külluse seisukohast võiks Rootsi pensionisüsteemi pidada ideaalilähedaseks näiteks. Süsteem lubab koostada isikliku fondiportfelli, tehes valikuid sadade riskitasemetelt ja -strateegiatelt erinevate investeerimisfondide hulgast. Neile, kes pole mingil põhjusel iseseisvast valikust huvitatud, on kõrvale loodud n-ö vaikimisi valitav riiklik fond. Kindlasti paitab selline individuaalne valikuküllus kohaliku pensionisüsteemi kritiseerija kõrvu.

Kuni Rootsis kestis riigi finantseeritud reklaamikampaania, mis julgustas oma peaga mõtlema ja valikuid tegema, kalduski 2/3 iseseisva fondiportfelli koostamise poole. Riikliku kampaania nõrgenedes ning lõppedes kukkus aga iseseisvalt otsustajate arv drastiliselt. Seega töötas reklaam tellija ootustele vastavalt.

Riikliku fondi kõrval saavutas märkimisväärse turuosa üks investeerimisfond: Robur Aktiefond Contura. Süsteemi lansseerimisel tuli portfelli iseseisvaks koostamiseks teha valik 456 investeerimisfondi hulgast. Otsuse tegemiseks varustati kõik tulevased pensionärid raamatuga. Muu hulgas esitati seal fondide ajaloolised tootlused, tasud ja riskid. Kui riskid jäi valdavale osale inimestest raskesti hoomatavaks, siis ühes oldi kindlad - mida kõrgem tootlus, seda parem.

Just seetõttu sai nimetatud Roburi fondist hitt. Tegu oli fondiga, mille ajalooline tootlus oli sel hetkel parim. Fondide ajaloolisel tootlusel pole teatavasti tõestatud seost fondi tulevase tootlusega, investorid aga ajavad ajaloolist ja tuleviku tootlust järjekindlalt segi. Lisaks ekspluateerisid investeerimisfondid ise seda investorite laialt teada nõrkust, ehitades oma kampaaniad agressiivselt just ajaloolist tootlust rõhuvale sõnumile. Muidugi käitusid nõnda need, kelle ajalooline tootlus seda tol ajahetkel lubas. Kuna pensionisüsteemi lansseerimine ning seeläbi ka fondi(de) valimine sattus aega, millele eelnes aktsiaturgude mitu aastat väldanud tõus, lasid iseseisvate valikute tegijad end ka sellest tugevasti mõjutada ning tegid oma pensioniportfelli koostamisel varaklasside vahelise suhte osas väga julgeid otsuseid - aktsiaosakaaluks valiti keskmiselt enam kui 96%.

Iseseisva valiku teinud rootslased otsustasid investeerida pea poole pensioniks kogutavatest varadest Rootsi ettevõtetesse. Kuigi kodumaale investeerimise peamine argument "investeeri sellesse, mida (vähemalt arvad, et) tunned" kõlab mõistlikult, on sellelgi oma puudused. Investeeringute seisukohalt võib oma riigi (ettevõtte) tundmine hoopis piirata kasulike kauplemisotsuste tegemist. Kui ratsionaalne saab olla otsus investeerida pool oma varadest riiki, kelle majandus moodustab kogu maailma taustal vaid kübemekese?

Nii juhtuski, et parima tulemuse saavutasid need, kes teadlikkusest või teadmatusest mingeid valikuid ise ei teinudki, inimesed, kelle pension kogunes vaikimisi pakutud fondi.