Eesti tulevikuvõimalused üha enam seotud Aasiaga

Pole mingit kahtlust, et Aasia tungib meie igapäevaellu üha uute nurkade alt. See ei puuduta enam kaugeltki Hiina odavat kaupa või India väljasttellimisteenust. Aasia on juba tõusnud Ameerika Ühendriikide ja laiemalt läänemaailma kõrvale kui maailma jõujoonte mõjutaja. Üha enam räägitakse meie sisenemisest Aasia sajandisse. Võlakriisist räsitud lääneriikide majandusi ootab ees ülekantud tähenduses Augeiase tallide puhastamine, mis paratamatult jätab oma jälje niigi madalatele kasvunumbritele. Seevastu näitavad praegused prognoosid, et järgmise 20 aasta jooksul kasvab Aasia riikide majandus keskmiselt 5% aastas. Suurim kasvumootor on mõistagi Hiina, kellest võib olemasolevate trendide jätkudes juba 2016. aastal saada maailma suurim majandus.

Hiina, Jaapani ja India majandus kasvavad eeloleval kümnendil 17,8 triljonilt 44,5 triljonile dollarile aastas, mis teeb kaugelt enam kui kahekordse juurdekasvu. Samal ajal näiteks Euroopa suurmajandused Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäävad oma kogunumbris umbes neli korda alla kolmele Aasia gigandile. Itaalia kukub üldse maailma majanduse esikümnest välja.

Üldise kasvu tingimustes kasvab Aasias kiirelt tarbijate arv. Aastaks 2025 on peaaegu pooled maailma 50 rikkamast linnast Aasias. Praegusega võrreldes on kasv kolmekordne. Veel enne kümnendi lõppu on Aasias üle miljardi inimese, kelle aastane sissetulek ületab 3000 dollarit. Aastal 2030 peaks aga Aasias olema tarbimisjõudu kokku enam kui 30 triljonit dollarit. Kõik see kokku teeb Aasiast uue sajandi domineerija. Alles hiljuti Hiinat külastades kuulsin sealselt asevälisministrilt Fult, et nad ei soovi saavutada maailmas hegemooni staatust. USA karm kogemus olevat neil silme ees. Ometi ei pääse kuhugi tõdemusest, et majandusvõimu laienemisega kasvab paratamatult ka rahvusvaheline haare.