• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Vaevalt jõudsid Euroopa juhid viimasest kohtumisest välja puhata, kui juba tuli signaal, et oleks vaja uuesti koguneda. Kui esialgu tekitas peamiselt muret see, kust saada raha EFSF-i, siis nüüd üllatas Kreeka, kirjutab Indrek Neivelt oma blogis.
"Nagu teame, plaanivad kreeklased panna rahvahääletusele küsimuse, kas kärpida või mitte. See näitab väga ilmekalt, kui erinevalt mõtlevad inimesed on ühes liidus, mida üritatakse juhtida nagu klubi. Tänaseks peaks olema kõikidele selge, et selline moodustis ei ole võimeline koos eksisteerima," sõnas Neivelt.
Neivelt toob näitena, et esmaspäevases Financial Timesis oli hea kolumn Wolfgang Münchau sulest. "Autor on ilmselt olnud üks enimloetud  euroskeptikuid. Oma kolumnis „What saves the euro will kill the union“ tõestab ta ilmekalt, et kui eurot suudetakse säilitada, siis Euroopa Liit sellisel kujul lõpetab tegevuse. Nimelt peab euro nimel aina rohkem ja rohkem võimu tsentraliseerima. Samal ajal ei ole see enamikele riikidele, kes eurot ei kasuta, kuidagi meeltmööda. Vaja oleks muuta Euroopa Liidu leppeid, aga sellega ei tule tõenäoliselt väljaspool rahaliitu asuvad riigid kaasa," selgitab Neivelt.
Neivelt soovitab huvilistel seda artiklit lugeda. "Oma silm on kuningas," tõdes Neivelt.
"Kreeka otsus peaks tegelikult isegi parem olema. Mida varem see valus lõige ära teha, seda väiksem on tagasilöök. Täna käib „aja võitmine“ ja laenusummad muudkui kasvavad. Selliselt kummi venitades on oht, et ühel päeval läheb kõik lihtsalt suure pauguga lõhki, palju suurem,"
"Ent niipalju Kreekast – probleem on siiski palju laiem. Täna nimetatakse seda kriisi millegipärast võlakriisiks. Olen varem kirjutanud, et tegelikult on tegu üle oma võimete elamise kriisiga. Kõigepealt lubasid poliitikud maa ja taeva kokku ja selle elluviimiseks võeti laenu. Kui pangad enam laenu ei andnud, mindi ja võeti raha keskpangast. Paljudele keskpankuritele ja Saksa valitsusele see ei meeldinud ning siis tehti solidaarne keha, mille nimeks pandi EFSF. See on ju sisuliselt pank, kus isegi omakapital ei ole sisse makstud, vaid liikmesriikide garantiidega tagatud,"
"Seega võtavad need, kes enam laenu ei saanud, nüüd laenu nende riikide tagatisel, kellel veel nii palju laene ei ole. Kahjuks pole palju neid, kes on nõus sellese fondi raha panema.  Loodeti Hiina peale, aga Hiina soovitas Euroopal oma asjad enne korda teha. Venemaa lubas kümme miljardit eurot, aga – olgem ausad – vajamineva triljoni juures pole kümme miljardit väga suur raha," leidis Neivelt.
"Pealiskaudselt võib kriisi nimetada võlakriisiks, aga see on eksitav diagnoos.See on üle oma võimete elamise kriis ja seda võib nimetada ka demokraatia kriisiks. Kuidas ikka saab nii, et osade  maade poliitikud lubavad palju rohkem, kui on võimalik ja siis kui asi on juba nii lootusetu, et sinu võlgadest kirjutatakse pool maha, korraldatakse rahvahääletus, kas kärpida kulusid või mitte? Meiesugustele on see uskumatu lugu. Kas selline demokraatia on ikka võimalik?"
"Miks on täna nii, et demokraatlikel riikidel on suured laenud ja teistel reservid? Erandiks on vaid Põhja-Euroopa riigid, kus on korralik demokraatia ja mõistlik laenukoormus.
Loodan, et valitsejad saavad aru, et kui piisavalt tugevaid otsuseid ei tehta, võib kriis üle minna demokraatia kriisiks."
"Kreeka tegevus peaks asjad kiiresti liikuma panema. Minu arvates on täna ainukene lahendus muuta Euroopa Liit vabakaubandusliiduks ning eurotsooni riigid peaksid veelgi rohkem võimu tsentraliseerima Saksamaa-Prantsusmaa teljel. Ajaloole mõeldes on ülitähtis, et see liit püsiks tugev."
"Praegu peaks Euroopa Liidu tippjuhtide kohtumisel kokku leppima, et  korraliku eelarvedistsipliiniga riigid, kes on nõus edaspidise tsentraliseerimisega, jäävad ruumi ja need, kes sellega ei nõustu, lahkuvad. Ruumist lahkujatele ja nendele, kes ei taha rahaliiduga ühineda, tehakse tänane Euroopa Liidu leping lihtsamaks. Samuti peaksid rahaliidust lahkumiseks olema selged reeglid,"
"Seega oleks meil vabakaubandusliit ja rahaliit ning reeglid oleksid neil erinevad. Rahaliidus oleks tänasest rohkem integratsiooni ja Euroopa Liidus vähem. Siis saab otsustusprotsessi toimima ja saab hakata tegelema kriisi lahendamisega, sest praegune klubiline juhtimine on ennast ammendanud."
"Või üritame veel kusagilt laenu võtta ja loodame, et Euroopas toimuvad „struktuursed muutused“ ning ükskord suudetakse neid laene teenindada? See oleks pigem lõputa õudus," lõpetas Neivelt.
 

Seotud lood

Uudised
  • 16.09.11, 09:10
Neivelt: euroliit on juhtimatu
Iga euroriik optimeerib enda heaolu ja täpsemalt veel oma valijatele antud lubadusi, seetõttu sõltub praegune süsteem liialt palju liikmesriikide konkreetsetest poliitikutest ja kogu see süsteem lihtsalt juhtimatu, kirjeldab Bank Sankt-Peterburgi nõukogu esimees Indrek Neivelt euroliidu puudusi.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele