Euroala solidaarsuse test

Vaid mõni päev pärast Kreeka uue abiprogrammi suhtes põhimõttelise kokkuleppe saavutamist ei ole enam kindlust, kas abiprogramm rakendub. Kreeka otsus viia abiprogrammi kohta läbi rahvahääletus tuli euroala partneritele külma dušina ja tõi kaasa paanika väärtpaberiturgudel.

Infot pole. Kreeka abiprogrammi rahvahääletusele paneku põhjuseid on keeruline tuvastada. Reeglina ei panda fiskaalküsimusi rahvahääletusele, peamiselt seepärast, et rahvahääletusel oma seisukoha väljendamiseks peaks rahval olema ka kogu vajaminev info. Oluline on ka, et seda teavet tuleb edastada viisil, mis võimaldaks anda "jah" või "ei" vastuseid.

Raskused võivad tekkida nii info edastamisel kogu valimisõiguslikule kogukonnale kui ka sellest arusaamisel. Probleemi muudab keerulisemaks asjaolu, et mitte kõik Kreeka abiprogrammi elemendid pole veel täie kindlusega paigas. Kuidas kavatsetakse valijaile selgitada abiprogrammi sisu, vältida populismi, rahva hetkemeeleolude ja majandusraskuste koosmõju? Ehkki Kreeka peaminister George Papandreou on väitnud, et referendumi näol on tegemist Kreeka rahva kinnitusega, et jätkatakse euroalas ning et ollakse nõus abiprogrammiga, tuleb silmas pidada, et võimalik on ka vastu hääletada. Sel juhul tekib küsimus, kui siduv on selline rahvahääletus Kreeka valitsusele ning kas rahvahääletuse negatiivne tulemus võib kaasa tuua Kreeka abiprogrammi mitterakendumise.

Palju on spekuleeritud võimaluse üle, et Kreeka võiks referendumi tulemusel euroalast välja astuda. See ei ole aga võimalik - nimelt ei näe Euroopa Liidu aluslepingud ette võimalust, et riik eurost loobuda võiks. Oma valuuta taas sisseviimine on aga võimalik juhul, kui riik vabatahtlikult EList välja astub - sellisel juhul toimub see Euroopa Liidu aluslepingute muutmisena ning nõuab ratifitseerimisotsuseid kõigis liikmesriikides, ka Kreekas.

Kreeka partneritele euroalas tähendab aga rahvahääletus seda, et nüüd on Kreeka kord olla solidaarne nendega, kes on nõus teda aitama. Kui Kreeka riigijuhtidel on võimalik keskenduda vaid Kreekale, siis euroala riikide juhtidel on vaja tegeleda riigivõlakriisiga euroalas. Praegu saavad euroala päästepakettide kaudu abi Iirimaa ja Portugal, Euroopa Keskpank on ostnud turult Hispaania ja Itaalia riigivõlakirju.

Kreeka jäägu erandiks. Sõltumata Kreeka referendumi otsustest on vaja tagada euroala pankade piisav kapitaliseeritus ja nende võime laenu anda. Euroala riikide fiskaalpoliitika on vaja allutada senisest rangemale kontrollile, et Kreekas toimuv jääks erandlikuks näiteks.