- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka lammutas kriisi tulemüüri
ELi liidrite järjekordne katse ehitada võlakriisi levikuks tulemüür jooksis sisuliselt liiva juba enne müüri ladumist.
Kujutage ette olukorda, kui lähedane sugulane või vähemasti hõimlane, satub hätta ja vajab abi. Kuigi teate, et ta on varem valetanud ja vassinud, aitate teda solidaarsusest. Möödub mõni kuu ja pere must lammas on taas ukse taga abi palumas. Aitate teda teinekordki, sest tema üha halvenev olukord heidab soovimatult varju ka teistele liikmetele. Kolmandal korral võtate juba pideva peavalu põhjustaja osad kohustused üle või kirjutate need lihtsalt korstnasse.
Ja siis, kui just tärkas lootus, et ehk saab probleemi üks kord kaelast ära või vähemalt asuda tulekustutamiselt sisuliste küsimuste juurde, käitub lammas isekalt ja ettearvamatult. Just nii nagu ise soovib, rikkudes sõlmitud kokkuleppe ja jättes Teid taaskord rumalasse olukorda õlgu kehitama.
Täpselt sedamoodi käitus Kreeka, kui riigi peaminister George Papandreou teatas ootamatult, et kavatseb Kreeka uue abipaketi rahvahääletusele panna. Alles nädalapäevad tagasi leppisid euroala liidrid kokku, et Kreeka saab uue, järjekorras kolmanda, 130 miljardi euro suuruse abipaketi ning 50% Kreeka avaliku sektori võlakoormast läheb mahakandmisele. Kreekal tuli nõustuda uue kärpekavaga, millega kaasnes uus protestilaine.
Veel enne kui tint kokkuleppel kuivas, rebis Kreeka peaminister leppe sisuliselt ribadeks. Ehk veel enne, kui erainvestoritega on saavutatud lõplik kokkulepe ning välja töötatud tehnilised detailid plaani teostamiseks.
Papandreou põhjendas otsust laiema poliitilise toetuse vajadusega. Äripäeva meelest on tegu lihtlabase populismiga, mida aetakse aga terve Euroopa arvelt. Kreeka liidrid ei soovi vastutust võtta ega seda ka jagada, vaid nihutavad vastutust endalt rahvale. Ükskõik kuidas rahvas otsustaks, jääksid Kreeka poliitikud puhtaks. Abstraktset rahvast süüdistada niikuinii ei saa. Seda enam, et pole üheselt selge, mille üle rahvahääletust peetakse?
Omaette küsimus on, kuidas sai midagi sellist üleüldse juhtuda? Kas selline stsenaarium lepiti kokku või tuli see ka tegelikult ootamatusena? Kas selline riskistsenaarium mängiti vähemasti läbi? Kui nii, siis milline on varuplaan? Või mida Kreeka valitsus sellise sammuga saavutada üritab - kas võlgade täielikku kustutamist või eurotsoonist lahkumist? Küsimused on esialgu vastuseta, kuid näib, et Euroopa Liidu liidrite järjekordne katse ehitada võlakriisi levikuks tulemüür jooksis sisuliselt liiva juba enne müüri ladumist. Juba päev pärast kokkuleppe saavutamist hakkas turgudel tähelepanu Kreekalt Itaaliale pöörduma, kui rambivalgusest taandunud Kreeka seadis end taas esiplaanile. Otsusele rahvahääletusest andsid turud hääleka ja kohese hinnangu, kui börsidel järgnes teatele lausmüük ja aktsiahindade järsk langus.
Kreeka otsus ei ähvarda Euroopat uue kriisiga, vaid on kriisi jätkumise juba põhjustanud. Kuid Euroopa musta lammast karistada või korrale kutsuda ei ole enam mõtet, sest isekas käitumine on tema loomuses. Selleks, et tulemüür püsiks, ei ole muud lahendust, kui must lammas karantiini saata või karjast välja heita, päästes vajadusel võlausaldajaid. Vastasel juhul olukord halveneb kindlasti. Eriti juhul, kui hunt (loe: võlakriis) viib karjast kõige paremad lambad. Ehk lõputult jätkuv kriis sunnib lahkuma tugevamad riigid nagu Soome ja Saksamaa. Otsus on seda lihtsam, et Kreeka kärbete valu ületab ilmselgelt juba eurotsoonist lahkumise valu.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Kreeka ja Küprose investoritele kuuluva Marfin Pank Eesti juhi Riho Rasmanni sõnul on kreeklased hämmingus peaminister George Papandreou otsusest korraldada rahvahääletus.
Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul jääb arusaamatuks, millist alternatiivi näevad kreeklased neile pakutavale abipaketile.
Kreeka valitsuskabinet kiitis täna hommikul heaks peaminister George Papandreou plaani panna viimane abipakett rahvahääletusele.
Kreeka siseministri Haris Kastanidise sõnul võib rahvahääletus uue abipaketi üle toimuda juba detsembris, vahendab Reuters.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele