Taas Eesti turvaturu tippu pürgiv Urmas Sõõrumaa piidleb pingsalt Pristise tegemisi, mis võib lõppeda sellega, et juba algaval nädalal võiks oodata teadet Sõõrumaa ärihaarde suurenemisest. Suurärimees ise jääb tagasihoidlikuks ning viitab Eesti vanasõnale, mis räägib suitsust ja tulest, kirjutas Delfi.
Eesti turvaturul on juba mõnda aega räägitud sellest, et just Urmas Sõõrumaa oli ettevõtja, kes aitas Pristisel maksta Rein Kilgi Transcom Grupile ligikaudu 1,13 miljonit eurot pärast seda, kui Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus oli selle summa Pristiselt Kilgi kasuks välja nõudnud.
Pristise nõukogu esimees Indrek Sepp eitab justkui oleks Sõõrumaa mingil moel sekkunud Transcom Grupile arbitraažis välja mõistetud summa maksmisse. „Pristis tasus nimetatud summa ilma ühegi ettevõtja abita, kasutades selleks LHV panka. Pristisele Skorpioni omandamise lõplikuks hinnaks kujunes umbes viis miljonit eurot. Osa tehingust oli olemasolevate kohustuste üle võtmine, osa saneerimiseks tehtud ühekordsed kulud,“ ütleb Sepp.
Seotud lood
Turvafirma AS Pristis peab maksma endisele äripartnerile Nõrkvoolu Projekt OÜ 1,44 miljonit krooni, otsustas kohus. Hagi puudutas saamata tasu alltöövõtu eest rohkem kui miljoni krooni ulatuses.
K-Grupi ja Pristise ühendamisel tekkinud Eesti suuruselt teise turvafirma USS Security Eesti ASi nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa ütles, et tegemist on tema teise tulemisega turvaturule.
Pristise konsolideeritud käive 2011. aasta üheksa kuu kokkuvõttes on kasvanud 9,4 miljonile eurole (147 miljonit krooni) ehk 4%, ärikasum oli 457 000 eurot (7,1 miljonit krooni), teatas ettevõte.
Pristis kaebas Rein Kilgi kohtusse, kuna Kilk rääkis meediale Pristise ja Kilgi vahelisest turvafirma Skorpion ostuhinna üle käivast vaidlusest arbitraažikohtus.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.