• OMX Baltic0,14%308,19
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,47%1 454,38
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,49%10 387,19
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,14%308,19
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,47%1 454,38
  • S&P 500−0,37%7 472,79
  • DOW 300,29%51 712,71
  • Nasdaq −1,32%26 166,6
  • FTSE 100−0,49%10 387,19
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Euroopa Komisjoni rehkenduste järgi kallineb energia 2030. aastaks kaks korda. Ainuüksi elektri hind tõuseb ilmselt 50%.
Komisjon valmistab ette energeetika arengukava aastani 2050, mis peaks valmima detsembris. Soome ajaleht Talouselämä sai enda väitel juba nüüd kätte töömaterjalid, kus on läbi arutatud energeetika viis võimalikku arengustsenaariumi.
Lühidalt öeldes on energia tulevikus seda kallim, mida keskkonnasõbralikumalt seda ELis tootma hakatakse. Eri visioonide järgi tõuseb taastuvenergia osa 55-97%ni ning keskkonnasaaste peaks kahanema 85%. Komisjoni 18-leheküljelises dokumendis öeldakse samas selge sõnaga, et odav tuumaenergia ei kao ka aastakümnete pärast.
Sellest hoolimata tõotab ainuüksi elektri hind 2030. aastaks tõusta 50% ning kogu majapidamises tarbitav energia kallinevat lausa kaks korda. Praegu kuluvat keskmisel eurooplasel energiaarvete maksmiseks 7-8% sissetulekust.
Samas pakub Euroopa Komisjon, et pärast 2030. aastat hakkab elekter taas mõnevõrra odavnema.
Raju hinnatõus muudab energiasäästu aina kasulikumaks ning komisjon pakubki, et 2050. aastaks on hoonete energiakulu kahanenud 41%.
ELi nägemuses kerkib elektri osakaal kogu tarbitava energia seas suisa kaks korda ehk 36-39%ni kogukulust. Näiteks sõiduautode ja kaubikute tarbitavast energiast olevat 2050. aastal 65% elekter.
Komisjon kavatseb arengukava najal asuda survestama riikide seadusloomet ning määrama neile erinevaid kohustusi, mis võivad tuntavalt mõjutada majanduskasvu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele