Kriisi oht suureneb

Käimasoleva kvartalil on Prantsusmaa 10aastased valitsuse võlakirjad halvemuselt kolmandal kohal, viletsamad on vaid Kreeka ja Belgia võlakirjad, kuna kauplejad spekuleerivad, et EFSFi kasutatakse esimese portsu kahjumite kandmiseks mõne valitsuse maksujõuetuse korral. Eile teatas reitinguagentuur Moody’s, et Prantsusmaa reiting on surve all. Investorid nõuavad rekordilised 93,2 baaspunkti kõrgemat tootlust Prantsuse võlakirjadelt võrreldes Saksamaa paberiga. Aprillis oli vahe vaid 29 baaspunkti.

„Prantsusmaa on võtmetähtsusega,“ ütles Independent Strategy peaökonomist Bob McKee. „Kindlustuse pakkumine tõstab Prantsusmaa kohustusi ja paneb reitingu surve alla. Kui Prantsusmaa kaotab oma AAA reitingu, kasvab surve Saksamaale.“

Prantsusmaa võlakirjad kannatavad, kuna poliitikud kaaluvad garantii kasutamist Itaalia kindlustamiseks, mis on maailmas suuruselt kolmas võlakirja emitent ning Hispaaniale, et see saaks jätkuvalt turult raha laenata. Moody’se sõnul tähendaks Prantsusmaa reitingu langetamine, et EFSF ei saaks omada tippreitingut.

Prantsusmaa võlakirjade kindlustamise kulud kasvasid 183 baaspunktile võrreldes esimese poolaasta keskmise 84 baaspunktiga. Prantsusmaa riski maandamine on kallim kui AA-maade Hiina, Eesti ja Tšehhi oma.

„Kui vaatan numbreid, siis Prantsusmaal ei ole enam AAA reitingut,“ ütles Glendevon King Asset Managementi fondijuht Nicola Marinelli. „Nad räägivad triljonite eurode väärtuses võlakirjade garanteerimisest. Prantsusmaa AAA reiting ei pruugi olla jätkusuutlik, kui nad garanteerivad veel kasvõi ühe euro eest võlakirju.“

Prantsusmaa võlakirjadega saadi sel kvartalil juba 2,85% kahjumit võrreldes Belgia 4,06- ja Kreeka 7,68protsendise kahjumiga.

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli pressiesindaja Steffan Seibert kummutas eile lootused, et võlakriisile leitakse kiiresti lahendus, kuna lahenduse leidmise töö lükkub tulevasse aastasse.

Prantsuse pankade aktsiad on kolme päevaga kukkunud. BNP Paribasi aktsia on kukkunud enam kui 12 ja Societe Generale’i oma peaaegu 14%, kuna kardetakse valitsuse võlareitingu langetamist.

„Arvestades Prantsusmaa pangandussüsteemi suurust võib see muutuda kõige avatumaks riigiks võlareitingu alandamise suhtes,“ ütles Jefferies Internationali analüütik Marchel Alexandrovich.