- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,00%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 100−0,16%10 837,02
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,58
- OMX Baltic−0,06%314,55
- OMX Riga0,5%948,72
- OMX Tallinn−0,26%2 144,84
- OMX Vilnius0,05%1 507,35
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,00%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 100−0,16%10 837,02
- Nikkei 2250,5%65 856,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
USA järel on nüüd ohus ka Prantsusmaa reiting
Kui aga Prantsusmaa oma tippreitingust ilma jääb, seab see ohtu ka euroala võlakriisi taltsutamise, kuna kriisihaldusmehhanismi EFSF nurgakiviks on tippreitinguga euroala riigid. Ja nei d ei ole palju – vaid Saksamaa, Prantsusmaa, Soome, Holland, Austria ja Luksemburg.
„Prantsusmaa ei ole minu arvates AAA taseme riik,“ ütles agentuurile Bloomberg UBS AG ökonomist Paul Donovan. „Prantsusmaa ei saa ise raha trükkida, see on oluline vahe USAga. Ja turud ei käsitle Prantsusmaad kui AAA reitinguga riiki.“
Prantsusmaa võlakoorem on 84,7% SKPst ning majandus kasvanud 2007. aastast kaks korda kiiremas tempos kui Itaalias, eelarvedefitsiit on Prantsusmaal aga Itaalia defitsiiti ületanud 2006. aastast igal aastal. Prantsusmaa valitsuse võlakoorem on 1,59 triljonit eurot võrreldes Itaalia 1,8 triljoni euroga (osakaaluna Itaalia SKPst vastab see 120,3%-e).
VTB Capitali strateegi Neil Mackinnoni arvates on Prantsusmaa nende Euroopa riikide seas, kelle laenu kvaliteet on tänasel päeval suurema tähelepanu all. Prantsusmaa, Itaalia, Belgi ja ka Suurbritannia on riigid, mille reitingud on ohus,“ ütles ta.
Kõik kolm suurimat reitinguagentuuri on siiski hiljuti Prantsusmaa AAA reitingu kinnitanud. Turgudel kärises aga Prantsusmaa ja Saksmaa riigivõlakirjade intresside vahe läinud nädalal juuni alguse 36 baaspunktilt 81 baaspinktile ning Prantsusmaa võimaliku maksejõuetuse vastu kindlustamise hind on kõrgem kui Tšehhil või Mehhikol.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy on seadnud eesmärgi kärpida eelarvedefitsiit tänavu 5,7%-le SKPst ning aastaks 2013 3%-le. Ka sotsialistide kaks presidendikandidaati tuleva aasta valimistel on lubanud defitsiidi 2013. aastaks 3%-le kärpida. Sarkozy tahab ühtlasi tasakaalus eelarve nõude konstitutsiooni lisada.
„Kui Prantsusmaa võimud ei vii lõpule pensionisüsteemi reformi, ei tee täiendavaid kärpeid sotsiaalkindlustussüsteemis ega vähenda eelarvedefitsiiti, samas kui kasvab surve tervishoiu- ja pensionikulutuste suurendamiseks, ei jäta S&P reitingut ilmselt AAA tasemele,“ hoiatas agentuur juuni alguses.
Kartes oma riigi rahanduse seisu pärast on Prantsusmaa vastu euroala päästefondi EFSF mahu suurendamisele. Mitmete analüütikute hinnangul on see aga vajalik - vastasel juhul ei tuleks fond vajadusel toime euroala suuremate riikide abistamisega ega ärata nii usaldust.
Seotud lood
Kui Euroopa päästefondi suurendatakse garantiide pakkumisega, võib Prantsusmaa kaotada tippkrediidireitingu ning nurjumisoht ähvardab terve Euroopa rahanduskriisi praegust päästeplaani, vahendab Bloomberg.
Arenenud tööstusriike ühendav G7 ja Euroopa Keskpank andsid signaali, et on pärast USA tipptasemel reitingu kaotust ning euroala võlakriisi süvenemist valmis sekkuma, et turge rahustada.
Täna avaldatud esialgsel hinnangul ei kasvanud Prantsusmaa SKP teises kvartalis esimese kvartaliga võrreldes üldse.
Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy aktiivne osalemine euroala kriisile lahenduste otsimisel on juhtinud tähelepanu kõrvale Prantsusmaa enda võlaprobleemidelt, kirjutab agentuur Reuters.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele