Eesti loomemajanduse areng vajab suuremat hoogu

Ikka ja jälle toome kõige lihtsama ja arusaadavama näitena disainerite kaasamise toote- ja/või teenuste arendusprotsessidesse ning juba ka ettevõtte juhtimistasandile.

Eesti edu pärsib vähene koostöö. Häid näiteid ei pea otsima kaugelt, sest kõik on kuulnud Iitala (Soome) klaasist või Ikea (Rootsi) mööblist, kodusest majandusest tasub esile tõsta Balteco ja Krimelte edusamme disainjuhtimise rakendamisel. Nimetatud ettevõtted on tuntud ja tunnustatud nii kodu- kui ka välisturgudel. Kahjuks on Eestis aga vaid üksikuid häid koostöönäiteid, ettevõtted pole veel avastanud loomemajanduse võimalusi.

Loomemajanduse ja traditsioonilise ettevõtluse vaheline vähene koostöö ei ole ainult Eesti probleem. Kahe majandusvaldkonna teineteise leidmine läheb vaevaliselt kõikjal. Kaks eri keelt kõnelevat maailma võivad aga koostöös saavutada suurepäraseid tulemusi ja mõned riigid on siin märkimisväärset edu saavutanud. Ega ilmaasjata pole Eesti suuremate kultuuriobjektide arhitektuurikonkursse võitnud Taani arhitektid.

Eesti on tänu oma väikesele territooriumile ja kompaktsele infrastruktuurile kindlasti võimeline õppima teiste kogemustest ja mobiilselt õpitut rakendama. Selleks, et loomemajandusest maksimaalselt kasu oleks, tuleb leida kõige sobivamad moodused ja teha otsuseid ka riiklikul tasemel.