Tööandjad ja töövõtjad ei ole vastandid, vaid partnerid

Mida oleks vaja teha, et eesti ametühingud oleksid sama mõjukad kui näiteks Soomes? Teise klassi junts kohe magistrikraadi vist ei saa. Soomlased on paanikas, sest liikmelisus on langenud 80%-le. Eesti praegu kuni 8%, transpordis tervikuna 20%, bussialal, raudteel, merel (ennekõike Tallink) ja pilootidel 50%. Ametiühing peab ennast ikka väga palju tõestama, et liikmeid võita. See ongi ametiühingureformi mõte - sisu peab paranema, liikmete ja ühiskonna kasu peab tõusma, tulemused peavad näha olema. Ja see ei saa olla tööandjavaenulik tee, kõik peavad asjast kasu saama.

Kas Eesti ettevõtjad kardavad ametühinguid, miks? Täna (eile - toim) tuli just uuring välja, et üllatuslikult ei kardagi. Aga ega ei tunta ka. Peame oma kommunikatsiooni kõvasti parandama, et instinktiivset vastuseisu ja nõuka mekki vähendada. Ametiühingu töö vili on ju õitsev äri nii tööandjale kui ka töötajale.

Kuidas Teie arvates saaks transpordis välja murda kehtivatest stampidest ja müütidest autojuhtide palkade kohta, kas või selle kohta, et autojuhid pidevalt rikuvad töö- ja puhkeaja seadust? Ma pean tunnistama, et meil ei ole häid uuringuid nende müütide kinnitamiseks või kummutamiseks, lähtume liikmetelt ja tööandjatelt saadud tagasisidest, samuti tulevad meile sisse politsei raportid. Aga need kirjeldused on üsna murettekitavad. Tahaks, et sektori kohta hakkaks kunagi ka positiivsemaid uudiseid kostma. Kilomeetritasu tasakaalustamiseks tegime kevadel näiteks autojuhi tüüptöölepingu, mida soovitame juhtidel ja tööandjatel aluseks võtta, et vähendada motivatsiooni ületööks. Siin paluks just tööandjatel seda meie kodulehelt lugeda, sest autojuht vaevalt oma paberiga tööle pääseb. Teisalt peame vaatama tellijate käitumist. Tihti on veoettevõtted ja juhid need, kes silma alla satuvad, kuigi probleemid algavad kaugemalt.

Miks ametiühingud ei ole kõige vihasemad kutsehariduse taseme eest võitlejad? Hea haridus ja väljaõpe tooks ka parema palga. Ametiühing on demokraatlik organisatsioon ja kipub tegema seda, mida liikmed nõuavad. Kui liikmete hädavajadus on palk, siis sellele kulub ka suurem osa aurust. See on ilmselt majanduslik realiteet. Samas, me tegeleme ka IT ja telekommunikatsiooni töötajatega, kus koolitus on tegelikult põhiteema. Inimese turvatunne ja sissetulek sõltub otseselt sellest, kas ja kui hästi ta tormiliste arengutega kaasas suudab käia. Niisiis olen nõus, et koolitus on majanduse seisukohalt ülitähtis teema - kuidas me muidu saame sellest allhankija staatusest välja, kui ajusid juurde ei kasvata ja olemasolevatel minna laseme.

Mis on seni olnud ametühingute suurim nõrkus, suurim tugevus? Ametiühingute nõrkus on kohanematus - muutused on nii rasked tulema. Töötajad vajavad kiiremat reageerimist. Vaadates regioonis ringi, siis meie õnn on olnud Põhjamaade lähedus. Inimestel on väga selge ootus, mida ametiühingult võiks tahta.