- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
- OMX Baltic0,05%314,73
- OMX Riga0,21%944,03
- OMX Tallinn0,14%2 150,32
- OMX Vilnius−0,15%1 506,58
- S&P 500−0,28%7 652,86
- DOW 300,26%53 417,16
- Nasdaq −0,76%25 980,19
- FTSE 1000,35%10 854,32
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kreeka abipakett käriseb
Põhjuseks on kartused, et majanduslanguse ja kokkuhoiumeetmete aeglase rakendamise tõttu on Kreeka rahavajadus järgmiseks kolmeks aastaks tänaseks juba suurem kui suvel arvestatud 172 miljardit eurot.
Vaidlused ähvardavad juulis Kreeka toetuseks kokku lepitud 109 miljardi euro suuruse abipaketi uuesti lahti harutada.
Teravalt vastu on pankadele suurema koorma panemisele Prantsusmaa ja Euroopa Keskpank, kes kardavad, et Kreeka abipaketi uuesti lahti võtmine võib vallandada investorite uue pagemisse euroala võlakirjadest.
Vaidlused käivad ka siseriiklikul tasandil – nii on Saksamaal nii neid, kes nõuavad pankadele suuremat vastutust, kui neid, kes on selle vastu. Samas on just Saksamaa olnud see, kes on nõudnud abipaketti erasektori kaasamist.
Juulis kokku lepitud lahenduse järgi nõustuvad Kreeka laenuandjad vahetama kuni 2020 aastani maksmisele tulevad võlakirjad uute võlakirjade vastu, mille maksetähtaeg on alles aastakümnete pärast. Võlakirjaomanikele tähendaks see leppimist 21% suuruse kahjumiga. Mitmete kriitikute sõnul on tehing oma paregusel kujul pankadele liiga soodne.
Seotud lood
Euroala liidrite kohtumisel sündinud kokkuleppe järgi osalevad Kreeka järgmises abipaketis 37 miljardi euroga ka riigi võlausaldajad erasektorist.
Kuigi liiguvad jutud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) mahu tõstmisest kahe triljoni euroni, ei piisaks eurotsooni murede leevendamiseks ka sellest summast, usub SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
See oli kohutav viga, et Kreeka erasektori laenuandjail tuli pool oma investeeringust korstnasse kirjutada, ütles täna Euroopa Keskpanga nõukogu liige Athanasios Orphanides.
Pangad ning teised Kreekale laenu andnud finantsinstitutsioonid on ägedalt vastu ettepanekutele, et erasketor võiks Kreeka uues abipaketis kanda suuremat koormat kui 21. juuli tippkohtumisel algselt kokku lepiti.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele