Randveer: euroala vajab tugevamaidfinantspuhvreid

Äripäev palus Eesti poliitikakujundajatel avaldada oma mõtteid, mida nende arvates euro praeguses ülesehituses muuta tuleks, mida võiks sisuliselt tähendada euroala majandusvalitsus ja eelarveliit ning millisel viisil võiks laheneda ülemäärase võlakoorma probleem reas riikides.

Äripäeva küsimustele vastab Martti Randveer.

Mis on Teie arvamus, mida oleks euro ülesehituses vaja muuta, milliseid vajakajäämisi n-ö kompenseerida, et ühisraha toimiks ja püsima jääks?

Samas eeldab selline tsentraliseerimine selget mandaati euroala liikmesriikidelt, mida hetkel ei ole. Tähele tuleb ka panna, et tugevam tsentraliseerimine võib vähendada veelgi iga riigi vastutust oma maa majanduspoliitika teostamise eest. Vähene distsipliin aga oligi käesolevate raskuste peamiseks tekkepõhjuseks. Seetõttu tuleb praeguse kriisis jätkuvalt põhitähelepanu pöörata olemasolevate ja plaanitavate reeglite jõustamisele. Juhul kui soovitakse muutusi teha, siis ei tohi nõrgestada liikmesriikide vastutust.

Kuidas võiks lahendada euroala riikide tohutu võlakoorma probleem?

Euroala võlakoormus tervikuna ei ole ajaloolises perspektiivis ebatavaliselt kõrge.  Nii näiteks on mitmed raskustesse sattunud euroala riigid suutnud varasematel kümnenditel teenindada praegusest kõrgemat intressikoormat suhtena sisemajanduse koguprodukti. Seetõttu on enamike euroala riikide puhul rohkem küsimus valitsuste tahtes kui nende võimes riigivõlga teenindada. Võlakoorma vähendamiseks on vajalikud nii majanduste kasvuvõimekust suurendavad meetmed kui ka jätkuv eelarve konsolideerumine. Seejuures on oluliseks kasvuvõimekust suurendavaks mõjuteguriks hinnastabiilsusele suunatud rahapoliitika. Vastutustundliku majanduspoliitika teostamisel on võlaprobleemi lahendamine jõukohane.