Geithner pakub Euroopale USA kriisilahendust

USA rahandusminister Timothy Geithner teeb ettepaneku, et läinud aastal loodud 440 miljardi euro suurust euroala päästefondi EFSF võiks kasutada samal moel nagu 2008. aastal USAs laenuturgude uueks käimasaamiseks loodud abifondi, vahendas agentuur Reuters.

"Tõenäoliselt rõhutab Geithner võimenduse vajadust, et vahendeid oleks rohkem, millega kriis suurtest Euroopa riikidest nagu Itaalia ja Hispaania eemale hoida, ning Kreeka jaoks lahendus leida," ütles üks ELi ametnik enne täna Poolas Wroclawis algavat rahandusministrite kohtumist.

USA kriisifond toetas 2007-09. a kriisis USA panku. Kuna Euroopas on märgid sarnastest pingetest pangandussüsteemis, panid maailma viis suurt keskpanka eile seljad kokku, et tagada Euroopa pankadele juurdepääs dollarilaenudele. IMFi juhi Christine Lagarde'i sõnul oli see "just see, mida vaja", kuna kriis maailma majanduse on ohtlikus faasis. Samuti kordas ta vajadust Euroopa pangad rekapitaliseerida.

Geithner selgitab tõenäoliselt USA kogemusi nn TALF abifondiga, mis aitas uuesti käima saada varaga tagatud väärtpaberite turu, mis oli tol hetkel hangunud, pärssides majanduse toimumist. TALFi kaudu pakkus riik garantiisid NY Föderaalreservile, mis sai tänu sellele rohkem laene väljastada. Selle vastu võttis pank tagatiseks oma bilanssi varadega tagatud võlakirju, millele tol hetkel turul teisi ostjaid ei olnud. Tulemus oli, et turg läks käima ja riik kahju ei kandnud.

Ei ole veel selge, kas sarnast mehhanismi saaks kasutada ka euroala päästefondide n-ö võimenduseks. Üks analüütik ütles Reutersile, et EFSFi raha võiks kasutada selleks, et garanteerida võimalikud kahjud Euroopa Keskpanga bilanssi ostetud euroala hädaliste riikide võlakirjadest. See suurendaks oluliselt Euroopa Keskpanga võimet turul tugioste teha.

Fondi laenuvõime suurendamisega on aga seotud see risk, et see võib löögi alla seada euroala tugevamate riikide AAA reitingud.

EFSFi võimendamine oleks uus lähenemine kriisi lahendamisele ajal, mil turud ootavad euroalalt eelkõige teateid ühiste võlakirjade käibelevõtuks. Ehkki Saksamaa on sellele väga vastu ning lähiajal ei oleks selline samm võimalik.

Eile kordas Saksamaa kantsler Angela Merkel, et võlgade kollektiviseerimine probleemi ei lahenda. "Ühiste intressimäärade saamiseks peab riikidel olema sarnane konkurentsivõime, sarnane eelarve. Võlgade kollektiviseerimisega seda ei saavuta," kinnitas ta.