USA on president Barack Obama sõnul rahvuslikus kriisis, mida põhjustab kõrge tööpuudus ja riigivõlg, plaanitakse 447 miljardit dollarit juurde pumbata.
USA on Obama sõnul rahvuslikus kriisis, mida põhjustab kõrge tööpuudus ja riigivõlg. 447 miljardi dollari suurune konjunktuuriprogramm peaks elustama nõrka tööturgu. Keskklassi peredele ja väikefirmadele on ette nähtud maksusoodustused, osariigid saavad toetusi koolide remondiks ja õpetajate palkamiseks.
Obama kutsus Kongressi üles konjunktuuriprogrammi viivitamatule vastuvõtmisele. Washingtoni „poliitiline tsirkus“ peab lõppema, ütles Obama ning rõhutas, et programmis on ühendatud nii vabariiklaste kui demokraatide ideed. Seni on miljarditesse ulatuvad väljaminekud põhjustanud Esindajatekoja vabariiklastest enamuse seas vastuseisu.
Eksperdid kahtlevad, kas 447 miljardist dollarist Ameerika väljatoomiseks kriisist piisab. Vaja oleks vähemalt 640 miljardit dollarit, pakkus sõltumatu ekspert Steve Bell. Sama oluline küsimus on, kust see raha tulema peaks. „Ma küsin endalt, kuidas me selle kinni peaksime maksma,“ ütles vabariiklasest senaator John McCain telekanalile CNN vahetult pärast Obama kõnet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Katri Soe-Surén
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Föderaalreservi esimees Ben Bernanke ütles riigis valitseva tööpuuduse kohta, et see on rahvuslik kriis, mis nõuab Kongressi ja Valge Maja tähelepanu.
Ühendriikide rahandusminister Timothy F. Geithner kommenteeris avalikustatud president Obama 447 miljardi dollari suurust konjunktuuriprogrammi, öeldes, et see annaks USA majandusele olulise tõuke.
USA senat blokeeris teisipäeval president Barack Obama välja kuulutatud töötusega võitlemise plaani, vahendas Reuters.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.