Kasar üllatab ooperiga

Kõik on muusika. Nagu ühele ooperile kohane, puudub lavastuses sõnaline osa. Kogu süžee antakse edasi laulu ja muusika kaudu. Uusbergi sõnul on sõnalise osa puudumine olnud algusest peale Jarek Kasari kindel veendumus, mida on libreto kirjutamisel ja muusikasse valamisel järgitud. Sõnalist osa kasutatakse ainult harvadel hetkedel taustaks, kuid ka sel puhul kostab hääl hoopiski teisest ruumist, mitte lavalt.

Lavastuse muusikalist poolt kirjeldas Uusberg kui väga põnevat ja kirevat sulamit, mis loob oma kirjususele ja mitmekihilisusele vaatamata selgelt tervikliku teose. "See on Jareki helimaailm. Muusika ei oleks muusika, kui seda saaks sõnadega edastada," arvas Uusberg.

Ette kanda ei ole Kasari helitööd kuigi kerge. Uusberg kinnitas, et seda, et see nii keeruline on, poleks ta osanud oodata. Samas olevat materjal sedavõrd lummavalt mänguline, et inspireerib osatäitjatel selle keerukusega toime tulema.

Soliste saadab orkester Reaalmažoor, mis koosneb eranditult verinoortest muusikutest. Et Põhuteatri kehva akustikaga ja võrdlemisi kitsastes tingimustes muusika küllaldasel määral mõjule pääseks, on lavaruum lahendatud kombel, et orkester asub inimeste all.

Tulemuseks on see, et publik kuuleb kõike loodavat hoopis kõvemini ja selgemini kui korraliku akustikaga saalis. Muusika on nii kuulaja ümber, ülal kui ka all.

Milline valmiv ooper täpselt välja nägema hakkab, Uusberg ennustada ei oska. "Esialgu on ta ikkagi tõeline esiklaps me kõigi jaoks," sõnas ta.

Suhete segapuntrad. Sisult on ooper "Katuselt" kujundlik lugu linnarütmis elavate inimeste armastusest ja selle keerukusest. Paneelmajas elavad mees ja naine, kelle suhtes on auk. Iga auk aga laseb läbi. "Sõna "katus" on sümpaatselt mitmetähenduslik ja neid tähendusvälju me oma ooperis kombimegi," rääkis Uusberg.

Kui oodatavast publikust rääkida, siis lavastaja sõnul on tegemist sihtgrupiülese kunstiga, mis on mõeldud kõigile ja päriselt. "Usun siiralt, et ooper "Katuselt" võib olla põnev vaatamine nii elluastujatele kui ka elu näinutele," oli Uusberg optimistlik.

Liialt palju valgust ta ooperi olemusele siiski heita ei soovinud: "Lavastus on lavastus, mitte jutt. Lavastusprotsess algas sel korral väga ammu, esimesest kohtumisest Jarekiga. Tahan tervitada kõiki, kellega me seda koos teeme. Ikkagi ajaleht ju. Inimesi, kes peavad selle ooperiga seoses midagi nuputama, miski lahenduseni jõudma, tegema tööd, neid on vististi ca 100. Olge terved! Ja jõuame, kuhu jõuame, see aeg on olnud elu muutev ja piire nihutav."