Bussiettevõtjate aktiivsus on ühistranspordi päästerõngas

Läti bussiliiklust ootab pankrot? 24. augusti "Biznes & Baltija" venekeelses väljaandes lubab Läti juhtiv bussiettevõte Nordeka kaugliinidele maksmata jäetud dotatsioonide pärast riigi vastu kohtusse minna või äärmisel juhul bussiliikluse hoopis kinni panna. Lisaks teeb Läti bussifirmale muret liinidel vohav piraatlus, vähenev reisijate arv ja kärbuv piletimüük, aga ka kuni 10% ulatuses vähenenud liinivõrk. Intervjuust kumab läbi, et Läti bussiliiklust ootab ees pankrot.

Kuidas siis nii? Alles kolm aastat tagasi oli Läti bussiala bussitootjate ja vahendajate eldoraado. Sinna müüdi kõige uuemad bussid ning Läti ühistransport pidi muutuma Euroopa moodsaimaks, kus riik võtab endale kohustuse planeerida liine, määrata teeninduse kvaliteeti, kehtestada piletihindu, maksta bussivedajatele tellitud veomahu eest ja lõpuks tagada ettevõtetele 4% rentaablus. Bussivedajate rolliks jäi täita 10-12 aasta jooksul riigi tellimust, mis regionaalsetele bussiettevõtetele sisuliselt kätte mängiti. Kõik toredasti planeeritud, aga Läti riigi rahakott on õbluke, see ei võimalda kinni maksta ametnike valearvestusi, üle jõu käivaid poliitlubadusi ja põhjendamatult kõrge hinnaga (sh luksusbussi) veokilomeetrit.

Olukord Eestis. Eelnevat silmas pidades tuletan Eesti poliitikutele meelde - ühistranspordi jätkusuutliku ja efektiivse arengu kujundavad eelkõige laialt ja igakülgselt diskuteeritud visioon pikaajalisest arengust, sellel baseeruvast tegevuskavast ja selle realiseerimise juhtimisest. Mida pikaajalisem ja stabiilsem on visioon, seda odavamaks ühistransport riigile kujuneb.