Nüüd sõltub Suva sokivabriku tulevik suuresti sellest, millise hinnaga tootmishoone müüakse - kas selle eest saab katta vaid võlad või jääb raha üle ka uute seadmete või tootmishoone jaoks. Suva tahab kolida uuele tootmispinnale, mis oleks senisest kompaktsem.
Saarestik on veendunud, et müük toimub nii või naa ja seega õnnestub ettevõttel ellu jääda. Tal on laual kolm-neli pakkumist, mille üle käivad läbirääkimised, et välja selgitada parim. Saneerimisnõustaja Urmas Ustav sõnas, et siiani pole väga head diili veel pakutud. "Hinnas tahetakse alla kaubelda," sõnas Ustav. Ka Saarestik sõnas, et mõned ostjad ootavad pigem Suva pankrotti.
Võlausaldajast Nordea pank loodab, et Suva täidab oma saneerimiskohustused ja väljub terve ettevõttena. "Saneerimiskavas planeeritud tegevused ning Suva tulevikuväljavaated olid jätkusuutlikud," põhjendas võlausaldaja Nordea panga krediidijärelevalve osakonna juhataja Viljar Kähari, miks nad nõustusid Suva saneerimisega.
"Tihti esitatakse saneerimisavaldus kahjuks alles siis, kui ettevõte on langenud sügavasse pankrotiseisu. Samuti on probleemiks, et koostatakse ebareaalselt optimistlik saneerimiskava," lisas Kähari.
Pikk saneerimine
Suvat on elustatud varsti kaks aastat. Saneerimisnõustaja Ustav ütles, et tema teada pole ükski saneerimine varem nii kaua kestnud.
Pankrotihaldur ja saneerimisnõustaja Urmas Tross ütles, et tema praktikas pole veel ükski saneerimine siiani õnnestunud. Küll on ettevõtjad tahtnud saneerimisega aega võita, omanikud andnud liiga optimistlikke lubadusi või on juhid vahepeal ära väsinud.
Trossi hinnangul ebaõnnestuvad paljud saneerimised, sest seaduses ette nähtud tähtajad pole ettevõtlusmaailmas mõistlikud. "Majandusküsimuste lahendamine on pikaajalisem, kui võimaldab seadus," sõnas Tross.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.