Mis on ESM ehk pikaajaline samm kriisi lahendamiseks?

Kes kontrollib ESMi tegevust? ESMi lepingu omapära on, et see sõlmiti lihtsustatud korras täiendatud Euroopa Liidu (EL) toimimise lepingu alusel eraldi rahvusvahelise lepinguna, mille ratifitseerimine kuulub riigikogu pädevusse. See tähendab, et esiteks ei anta ESMi lepinguga pädevusi juurde ühelegi ELi institutsioonile ning teiseks, ESMile ei omistata ELi institutsiooni staatust, vaid temast saab euroriikide valitsustevaheline institutsioon.

Paljuski tuleneb ESMi olemus asjaolust, et ELi toimimise leping välistab ELi või euroriigi vastutuse võtmise teiste euroriikide kohustuste eest. Välistamaks formaalset vastuolu, oli vaja luua rahvusvahelise lepingu alusel toimiv eraldi valitsustevaheline institutsioon. Sellise vahetegemise tulemusena on ESMi kõrgeim organ juriidiliselt erinev Euroopa Liidu Nõukogust, ehkki nende liikmeks olevad rahandusvaldkonna eest vastutavad valitsuse liikmed on samad.

Seega on euroriigid saavutanud olukorra, kus üksnes nemad saavad käsitleda euroala päästemehhanismi küsimusi ning otsustada, milliseid ELi institutsioone või kolmandaid isikuid ESMi töösse kaasatakse. Euroopa Parlamendil ei ole õiguslikku alust tema tegevust kontrollida ning samuti ei ole ELi kodanikel juurdepääsuõigust ESMi dokumentidele.

Et rahandusminister on ESMi juhatajate nõukogu liige, ei saa poliitilise kontrolli tegija olla näiteks valitsus. Kontrolli saab teha vaid iga euroriigi parlament kui ESMi lepingu ratifitseerija ehk Eestis riigikogu.