Eesti majandusmootor tööstus on jõuline ja jätkusuutlik

On öeldud, et Eesti majanduslangus jäi rippuma töötleva tööstuse nagi otsa. Ehk siis tööstus on olnud sektor, mis on vedanud majanduse käima lisatöökohtade loomise, kaupade ekspordi (ehk raha impordi) ja majandusse lisaväärtuse loomise kaudu. Maailmamajandus on olnud ebakindel viimased kolm-neli aastat, alates 2007. aasta rämpsvõlakirjade kriisist USAs ja lõpetades tänase päeva kahtlustega, et riigid ei saa oma võlgade maksmisega hakkama. Oluline on, et just sellises ebakindlas kontekstis on meie töösturid viinud oma ekspordi, aga ka muu käibe, kasvule. Kui analüüsida tööstuse kasvu lähemalt, siis peaks kriitiline ettevõtja küsima järgmisi võtmeküsimusi.

Mis oli müügiedu taga? Kas hinnaeelis odava tööjõu abil, parem suhteline kvaliteet või hoopis paindlikkus? Olles viimase aasta jooksul külastanud sadakonda Eesti ettevõtet, on mul täiesti kindel veendumus, et Eesti edu taga olid kõik kolm komponenti.

Toodame valdavalt väikeseid koguseid, tehes seda oma ostjatele suhteliselt lähedal. Teisisõnu oleme võimelised lühikese tähtajaga tootma ja tarbima. See annab eelise Hiina tootmisrusika ees ning tagab Skandinaavia, aga näiteks ka Saksamaa ostjatele (ehk tööstustele) vajaliku kindluse. Paindlikkus ei tule Eesti puhul aga ei odavast tööjõust (kuigi teatud eelis meil on) ega ka järeleandmisest kvaliteedis. Viimaste aastate investeeringud tootmisvahenditesse on olnud selle nimel üsnagi suured.