- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−0,37%7 472,79
- DOW 300,00%51 712,71
- Nasdaq −1,32%26 166,6
- FTSE 100−0,43%10 392,86
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,94
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−0,37%7 472,79
- DOW 300,00%51 712,71
- Nasdaq −1,32%26 166,6
- FTSE 100−0,43%10 392,86
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroala liidrid jõudsid kokkuleppele - Kreekale uued abimiljardid
Kreeka puhul tähendab kokku lepitud lahendus – mis oluliselt kergendab Kreeka võlakoormat - paraku tõenäosust, et Kreekast saab euroalal esimene riik, mis reitinguagentuuride mõõdupuu järgi on vähemalt osaliselt maksejõuetuks muutunud.
EFSFi osas langetatud otsused muudavad fondi aga järjest enam euroala oma IMFi sarnaseks.
Euroala liidrid leppisid kokku, et Kreeka abilaenude intressimäär alaneb algselt 5,5 protsendilt 3,5%-le ning et madalamad intressimäärad laienevad ka Iirimaale ja Portugalile antud abilaenudele. Samuti otsustati pikendada Kreekale tulevikus EFSFist antavate abilaenude tagasimakse tähtaega – praeguselt 7,5 aastalt vähemalt 15-le ning maksimaalselt kuni 30 aastale koos kümneaastase maksepuhkuse perioodiga. Samuti otsustati oluliselt pikendada Kreekale juba antud abilaenude tagasimakse tähtaegu.
Lisaks andsid euroala valitsusjuhid oma toetuse ulatuslikule kasvustrateegiale Kreeka majanduse taaskäivitamiseks, mis näeb muuhulgas ette Euroopa Komisjoni poolse ekspertabi majandusreformide läbiviimiseks ja abi ELi struktuurifondide rakendamisel. Vastava eduraporti esitab komisjon oktoobris.
Kreeka abipaketi suuruseks nimetab dokument 109 miljardit eurot ning seda rahastatakse EFSFist eeldatavasti kahasse IMFiga. Programm on rangelt tingimuslik.
Erasektori osaluse suuruseks Kreeka abipaketis on tippkohtumise lõppdokumendi järgi hinnanguliselt 37 miljardit eurot. Osalemine on vabatahtlik ning viise, kuidas seda teha, erinevaid. Täiendavalt lepiti kokku võlakirjade tagasiostu programm mahus 12,6 miljardit eurot. Samuti lubasid valitsusjuhid hea seista selle eest, et Kreeka pankadel oleks piisava kvaliteediga tagatisvara, mis võimaldaks neil jätkata Euroopa Keskpangast laenamist. Vajadusel on euroala riigid valmis Kreeka pangad ka rekapitaliseerima.
Lõppdokument toonitab, et Kreeka on erijuhtum – ülejäänud euroala riigid kinnitasid kõik, et tulevad oma võlakohustustega toime.
Väga oluliselt muutsid euroala liidrite otsused euroala ajutise kriisimehhanismi EFSF iseloomu, mille kinnitamisest võib saada paras katsumus Saksamaa ja Soome parlamendis.
Kui seni sai fondi vahendeid kasutada vaid juba hätta sattunud riigile abilaenu andmiseks, siis edaspidi on fondist võimalik väljastada ka n.ö ennetavaid stabiliseerimislaene, nagu on näiteks IMF väljastanud Poolale. Samuti võib fond edaspidi riikidele laenu anda pankade rekapitaliseerimiseks ning osta järelturult riikide võlakirju, kui Euroopa Keskpank leiab, et see on finantsstabiilsuse kindlustamiseks vajalik ning kõik EFSMi/ESMiga liitunud riigid sellega nõus on.
Dokument viitab ka võimalusele nõuda EFSMi garantiide vastu tagatisi – viimast on muuhulgas nõudnud Soome.
Liikmesriigid vandusid solidaarsust ning kordasid taas, et on valmis euro stabiilsuse tagamiseks tegema kõik, mis vajalik. Abiprogrammi saanud riikide toetamist lubati jätkata seni, kuni turgude usaldus taastub, ning riigid on võimelised ise turult laenama. Iirimaa osas oli tekstis märge, et riik nõustub tegema konstruktiivset koostööd aruteludes ettevõtete ühise tulumaksubaasi eelnõu üle ning maksupoliitika aruteludes Euro+ pakti raames.
Hetkel kuum
ELi presidendi Herman van Rompuy sõnul langetas tippkohtumine kolm olulist otsust – muutis võlakoorma Kreeka jaoks talutavamaks, toetas meetmed, mis peaksid peatama kriisi leviku ning võttis sihiks euroala kriisihalduse parandamise.
Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy hinnangul aitavad tippkohtumisel saavutatud kokkulepped kärpida Kreeka võlakoorma suhet SKPsse 24 protsendipunkti võrra. Varasem plaan hankida osa Kreeka abipaket rahast pankade maksustamise kaudu, jäi kõrvale.
Veel kordasid kõik euroala riigid lubadust kinni pidada oma riigirahanduse saneerimiskavadest ning viia eelarvedefitsiit hiljemalt 2013. aastaks allapoole 3% piiri SKPst.
Mainimata ei jäänud lõppdokumendis ka reitinguagentuurid – võeti eesmärk vähendada edaspidi ELi õigusraamistikus sõltuvust reitinguagentuuride hinnangutest.
Seotud lood
Berliinis nõu pidanud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy jõudsid seisukohale, milline peaks välja nägema Kreeka uus abipakett.
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso möönis täna tehtud kirjalikus avalduses, et arengud Hispaania ja Itaalia võlakirjaturul teevad teda väga murelikuks.
Euroala liidrite kohtumisel sündinud kokkuleppe järgi osalevad Kreeka järgmises abipaketis 37 miljardi euroga ka riigi võlausaldajad erasektorist.
Euroopa kokkulepe Kreeka abistamise kohta sarnaneb katsega kaitsta randa ehitatud liivalossi merelaine eest, ütles Better Capitali esimees ja investor Jon Moulton CNBCle.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Intervjuu pereäri noore juhiga
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele