Teiseks taunib Summers Kreekale, Iirimaale ja Portugalile antud abilaenude kõrget intressimäära, leides, et see on samasugune üle jõu käiv koorem nagu Saksamaalt esimese maailmasõja järel välja nõutud sõjakahju, mida kritiseeris Keynes.
Kolmandaks märgib Summers, et ühe või teise riigi maksejõuetus ei sõltu vaid võlakoorma suurusest, vaid eelkõige intressimäärast, millega riik laenu saab. Kreeka, Iirimaa ja Portugali jaoks on need juba talumatult kõrgeks läinud ning ohutsooni on sattunud ka Hispaania ja Itaalia.
„Lühidalt, avaliku sektori järjest uued ja uued laenud riikidele, mis ise turult mõistliku hinnaga laenu ei saa, ei ole jätkusuutlik strateegia,“ nendib Summers. Selliseid laene ei suuda need riigid kunagi tagasi maksta. Ja kui keegi väidab, et see praeguste intressimäärade juures võimalik on, siis seab see küsimärgi alla ka väitja usaldusväärsuse.
Summersi hinnangul peab Euroopa otsustavalt oma senist taktikat muutma, et süveneva usalduskriisiga toime tulla. Keskenduda tuleks eelkõige süsteemse riski vältimisele, kasvu taaskäivitamisele ja aritmeetilise usutavuse taastamisele selle asemel, et ähvardavat katastroofi pidevalt vaid edasi lükata. Ja lahendus saab sündida vaid kesksel Euroopa tasandil, kus detailidest olulisemgi on vähemalt õige kurss võtta.
Euroopa liidritel tuleb uuesti kinnitada vastastikust solidaarsust, mida ühisraha kehastab, ning tunnistada, et mistahes Euroopa riigi majanduse krahh on Euroopa majanduse krahh ja et seda ei tohi sündida lasta, kirjutab Summers.
Konkreetsetest ettepanekutest soovitab ta muuhulgas kindlasti kärpida laenuintresse - võtta kasutusele ühiste garantiidega n.-ö Euroopa intressimäär ning selgelt välja öelda, et ühtki suuremat finantsasutust pankrotti ei lasta. Riikide praeguse võlakoorma vähendamiseks lahendusi otsides tuleks aga lähtuda eelkõige sellest, et need oleks realistlikud ja vastavale riigile jõukohased.
Summers kahtleb samas, kas eelpool soovitatu Euroopa tänases poliitilises reaalsuses üldse võimalik on. Selleks oleks vaja, et „poliitikast dikteeritud aritmeetika asenduks aritmeetikast lähtuva poliitikaga,“ märgib ta.
Alternatiiviks – kui kohe praegu midagi otsustavalt ette ei võeta - on edaspidi paraku sootuks kulukamad ja vähem tõhusad lahendused. „Järgmised paar nädalat võivad olla Euroopa Liidu ajaloos kõige olulisemate tagajärgedega,“ nendib Summers lõpetuseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroala poliitikute kriisireguleerimissuutmatusest ärevaks muutnud Rahvusvaheline Valuutafond IMF hoiatab värskes ülevaates euroala majandusest, et ühisraha ohustava kriisi ületamiseks peab liikmesriikide majanduskoostöö muutuma oluliselt tihedamaks.
Berliinis nõu pidanud Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy jõudsid seisukohale, milline peaks välja nägema Kreeka uus abipakett.
Euroopa Liidu liidrite jõupingutused võlakriisi ohjeldamiseks pole vilja kandnud, kuna siiani pole välja tuldud ühise lahendusega, milleks võiksid olla euroala ühised võlakirjad, kirjutab Euroopa Komisjoni endine konkurentsivolinik ja praegune Bocconi ülikooli president Mario Monti Financial Timesis.
Euroala saatuse jaoks määrava tähtsusega on hoopis see, kas euroala liidrid suudavad langetada otsused, mis taastavad usalduse ja toovad alla Itaalia ja Hispaania intressimäärad.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.