Alstom: Eesti projektiga täiskäik edasi

Ehkki vahepeal oli kartus, et jaanuaris allkirjastatud suurprojekt võib aasta võrra ka edasi lükkuda, kui Eesti lootused projektile plaanitud riigiabile Euroopa Komisjoni luba saada õhku haihtusid. Siis aga esitas Eesti valitsus uue toetuskava, mis näeb ette uute energiaplokkide ehituse toetamise tasuta CO2 kvoodi jagamise kaudu, millega Cochet’ arvates uusi tõrkeid ei teki.

„Eesti valitsus otsustas selle riski võtta,“ ütles Cochet. „Meie omalt poolt panime projektile täiskäigu sisse.“

Alstomi Eestisse tulekust kulus suurprojekti saamiseni (kogumaksumus ligi miljard eurot) kümme aastat, meenutas Cochet. Alustas firma Eestis Narva elektrijaamade teenindus- ja hooldustöödega. Riigihange kuni kahe keevkihttehnoloogial energiaplokiga elektrijaama ehitamiseks kuulutati välja 2009. aasta suvel ning laekunud kahest pakkumisest jäi sõelale Alstom.

Uue jaama ehitustööd võiksid Cochet sõnul alata ca 18 kuu pärast – nii palju aega nõuavad erinevad ettevalmistustööd. Valmis saab uus jaam 3-4 aasta pärast. Kokkuleppe järgi on Alstomil optsioon veel ka teise 300 MW-se võimsusega jaama rajamiseks.

Esimese etapi maksumus on ca 550 miljonit eurot, mis on Alstomile Cochet’ sõnul keskmise suurusega leping.

Firma palgal on Eestis praegu ca 600-650 inimest ning ehitustööde kõrgpunktis võib töötajate arv kasvada ca 1000-le.

Eestisse rajatava uue jaama efektiivsuseks rehkendab Cochet’ ca 42-43%, mis ei ole tehnoloogia päris viimane sõna, kuid tuntav edasiminek Narva vanade jaamade efektiivsusnäitajatest.

Alstomi tehnoloogia moodustab täna 25% kogu maailmas installeeritud elektrienergia tootmisvõimsustest. Firma tooteportfell on väga lai, selles on uusimad tehnoloogiad energia tootmiseks nii fossiilkütustest kui erinevatest taastuvatest allikatest.

Peamiseks peavaluks on Alstomi jaoks Cochet’ sõnul praegu poliitikute otsustamatus, mis pole paika pannud selget raamistikku, mis annaks firmale kindlust oma investeeringute planeerimisel. Tehnoloogiad on juba olemas, küsimus on regulatsioonides ja rahastamises.

Ajakirjaniku Prantsusmaa reisi organiseeris Prantsusmaa saatkond Eestis ja kulud kattis Prantsuse välisministeerium