• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Euroala rahandusministrid jätsid pühapäeva õhtul alanud ja esmaspäeva varaste hommikutundideni väldanud kohtumisel Kreekale uue laenuosa väljamaksmise otsustamata, nõudes Kreekalt kõigepealt täiendavate säästumeetmete kinnitamist.
Järgmise 12 miljardi euro väljamaksmine mullu Kreekale antud abilaenust sõltub Kreeka parlamendist - parlament peab esmalt heaks kiitma seadused, mis sätestavad eelarvereformid ja riigivara erastamise, vahendas agentuur Reuters.
Homme on Kreeka parlamendis usaldushääletus peaminister George Papandreou valitsuse üle, kus reedel mõned ministrid - sealhulgas rahandusminister - välja vahetati.
„Uue laenuosa väljamaksmiseks peame olema kindlad, et usaldushääletus läheb Kreeka parlamendis läbi ja et parlament majandusprogrammi toetab. Nii tehakse otsus juuli alguses,“ ütles Belgia rahandusminister Didier Reynders.
Euro reageeris väljamakse viibimisele hommikul kerge nõrgenemisega. Kreeka vajab raha juulis maksmisele tulevate võlakohustuste täitmiseks.
Ministrid teatasid ühtlasi, et on valmis Kreeka jaoks kokku panema täiendava abipaketi. Selle kondikava peaks selguma juulis, kuid juba on teada, et esimest korda osalavad abipaketis ka erasektori investorid, kellelt oodatakse praeguste võlakohustuste väljalunastamise järel uute Kreeka võlakirjade ostmist. 
Reutersi allikate sõnul peaks uus abipakett Kreekat n.ö vee peal hoidma 2014. aasta teise pooleni ning küündima ca 120 miljardi euroni. 60 miljardit sellest oleksid uued laenud, 30 miljardit tuleks erasektorist ning 30 miljardit eurot Kreeka riigile kuuluvate varade erastamisest.
Märk sellest, kui suureks ohuks on Kreeka saanud stabiilsusele globaalses finantssüsteemis, oli G7 rahandusminitrite telekonverents sel nädalavahetusel, kus arutati Kreeka võlakriisi.
Pühapäeval palus Kreeka peaminister George Papandreou kreeklastelt uuele kärpekavale toetust. „Kontrollimatu pankroti või rahaliidust lahkumise vahetud tagajärjed oleksid majapidamistele, pankadele ja riigi usaldusväärsusele katastroofilised,“ ütles Papandreou.
Kreeka võla suurus on 340 miljardit eurot, üle 150% riigi SKPst, ning  selle kasvu pole pidama saadud. Paljude analüütikute hinnangul ei ole IMFi ja ELi abimudelil edulootust – tõenäoliselt tuleb võlausaldajatel siiski osa laenust maha kanda.
 

Seotud lood

Uudised
  • 20.06.11, 12:33
Kreeka pankrot oleks Euroopa pankadele laastav
Euroopa pankadel ei ole piisavalt puhvreid Kreeka võimaliku pankroti tagajärgede jaoks, vahendab agentuur Bloomberg.
Arvamused
  • 20.06.11, 15:38
Sester võlakriisist: rohkem selgitusi!
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringu tulemusi kommenteerides, et valitsusel ja riigikogul on võlakriisi lahendustele selgitamisel rahva toetuse saamiseks suur töö ära teha.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele