Logistikud annavad ka katteta lubadusi

Mainitud vargused on mitte legend, vaid reaalsus tee peal ja eeskätt nende firmade puhul, kes tõesti ei suuda palka maksta.

Vanasti müüsid autojuhid kütet poole hinnaga, mis praegune taks on? See oli kombeks Euroopa vahet või seal sõeluvatel meestel kuskil 2000. aastani. Praegu kohtad sellist äritegevust kas naaberriikides või Soomes rekkajuhtidel. Kuidas keegi, kes 50% letihinnast, kuid müüb ka 60% odavamalt. Kuid Euroopa meestel seda viga ei näe, neile makstakse palka. Aga Eestis müüvad varastatud kütust just Venemaa, Poola, Leedu mehed.

Kas autojuhi tootlikkus on sõltuvuses logistikute oskuslikust/oskamatust tööst? Just nüüd tabasite naelapea pihta. Logistikud on kogu transpordist sama kaugel kui kuu maast ja seda sõna otseses mõttes. Kus antakse katteta lubadusi koorma saatjale ja koorma saajale, adumata tegelikku sõidu- ja puhkeaja reeglistikust kinnipidamist. Sealt ka igasugused möödalasud. Ebaviisakas ja ähvardav suhtlusviis autojuhiga telefonis, mis sunnib noori või siis väheste kogemustega ja argu juhte hirmuga rikkuma sõidu- ja puhkeaega ja veel hullem - juhil kaob igasugune isu töötada seadusega ettenähtud korra järgi. Selline närvipinge, mida põhjustavad logistikud, on võtnud juhilt ära igasuguse tootlikkuse.

Logistikud on koorma vahendajad ja mitte midagi rohkemat. Neil puudub igasugune vastutus ja nad ei oma kontrolli tehtavate vedude kvaliteedi üle. Samuti ei kontrolli nad autojuhi sõidu- ja puhkeaega.

Kas ja kuidas hoopis veofirmad ja ekspedeerijad autojuhte ahistavad? See küsimus on olnud Eestis valulik nõukogude ajal ja on praegu Euroopaski. Saadakse koorem, juht on see, kes teab määrata, millal koorem kohale jõuab, tema peab arvestama stau'dega (ummikud - toim), ümbersõitudega ja olema hiromant, et määratud kuupäevaks koorem tõesti kohal on. Selline tööjaotus Eestis puudub ja sealt nüüd tuleb ahistamine.

Vedaja annab oma veoki ja juhi ju kuhu? Logistikaettevõttele ja lahkesti jagab ka juhi telefoninumbrit. Logistik, andes katteta lubaduse, kukub nüüd juhile iga endale meelepärasel ajal helistama ja suruma, ähvardama, hirmutama. See on ahistav ning sunnib rikkuma sõidu- ja puhkeaega. Kui midagi ei meeldi, ähvardavad väravatagusega, ja hea, kui sul töökoht säilib, palgast kooritakse lõviosa maha. See kõik on ahistav.

Miks ei ole Eestis autojuhtidel ametiühingut? Ametühing on täiesti olemas, see oli olemas juba siis, kui ma 1988. aastal esimest korda Prantsusmaale purjetasin, nii et ragin taga.

Kuid et see toimima hakkaks, tuleks midagi ette võtta.