Teiseks, plaane koostavad valdavalt tippjuhid, kes otsustavad tihti ainuisikuliselt, ettevõtte suurusest olenemata. Analüüs tõi välja, et keskjuhtide kaasamine võimaldaks oluliselt laiendada juhtimise kandepinda nii, et ka teised töötajate grupid on juhtimisse kaasatud. See on väga suur võimalus juhtimispraktika arendamiseks.
Kolmandaks on omanikel väga suur roll planeerimisel ja muutuste suunamisel. Nende võimuses on teha nii, et fookuses on põhitegevus, strateegiline juhtimine, rahvusvahelistumine, ekspordi arendus jne. Kahjuks on omanikud aga teistest osapooltest isoleeritud, isegi tippjuhtidest. Pikantse detailina võib lisada, et kui muutusi tehakse omanike suuniste järgi, on ettevõttes tehtud ka stressikoolitusi.
Neljandaks, töö organiseerimisel rakendatakse valdavalt tavapäraseid töövorme ning töösuhete, -aja ja -koha küsimustes ei olda paindlikud. Kuigi ettevõtte põhiprotsessid on üldjoontes läbi mõeldud, vajab personalitöö mõtestamist ja süsteemsemat korraldamist.
Viiendaks, Eesti juhid arvavad, et töötajaid saab peamiselt mõjutada tasude ja stabiilsuse pakkumisega ning arengut toetavaid vahendeid peetakse vähem olulisteks. Kui uudseid juhtimisvõtteid rakendatakse, on motiveerimine ka mitmekesisem.
Kuuendaks, kontrollimine on formaalse iseloomuga ning järgib ametlikke käsuliine. Peamiselt jälgitakse finants- ja müüginäitajaid.
Seitsmendaks, arendustegevuste nõudlust mõjutab lisaks kulutundlikkusele ning kriitilisele suhtumisele pakutavasse teenusesse ka ettevõtete juhtide hoiak, et igaüks peab oma jõududega hakkama saama.
Kaheksandaks, koolitus- ja konsultatsiooniteenuse pakkumine on mitmekesine, kuid ettevõtete hinnang kvaliteedile on keskmine või alla selle. Koolitusfirmad on muutunud vahendusteenuste osutajateks ning nende arengut pärsivad turu väiksus, juhtimisvaldkonnas osalejate ühetaoline tagapõhi ja vähene rahvusvaheline kogemus.
Õppejõud ei oma praktilist kogemust. Üheksandaks, kuigi ettevõtted tunnetavad vajadust tegevusvaldkonda arvestatavate koolituste ja konsultatsioonide järele, on need vähe seotud ettevõtte eripäraga. Koolituste sisu lähtub suuresti töötajate soovidest ja moevooludest, vähem ettevõtte arengukavast.
Kümnendaks, juhtimisalaseid aineid õpib hinnanguliselt kolmandik Eesti üliõpilastest. Õppejõududel on üldjuhul nõuetekohane akadeemiline ettevalmistus, kuid napib praktilise kogemusi.
Lõpetuseks, juhtimisvaldkonnas osalejate omavaheline koostöö on ebapiisav ja koostöö-võrgustikele osutatakse vähe tähelepanu. Tervikuna annab uuring mitmekesise pildi juhtimise hetkeseisust Eestis.
Seotud lood
Business Model Canvas on üks maailma tuntumaid äristrateegia tööriistu. See on üheksa kastiga raamistik, mida on kasutanud nii idufirmad, ülikoolid kui ka suurkorporatsioonid. Selle looja Alexander Osterwalder astub 5. novembril üles Telia Digital Hubil.