- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi keskpank ootab kapitalinõuete karmistamist
Tugev majanduskasv Rootsis ja Baltikumi paranemine on aidanud kaasa aidanud Rootsi pankade stabiilsusele, kuid pankadele tuleks kehtestada rangemad kapitalinõuded, kirjutas Rootsi keskpank oma värskes finantsstabiilsuse ülevaates.
Keskpank näeb mitmeid positiivseid märke: tänu jätkuvale laenukahjumite vähenemisele ja pankade tulude ja kasumlikkuse paranemisele on Riksbank hinnanud alla pankade laenukahjumite prognoosi. 2011.-2013. aastaks ootab keskpank pankade laenude kahjumiks kokku 18 miljardit Rootsi krooni (2 mld eurot), mis on 8 miljardi Rootsi krooni (0,9 mld euro) võrra vähem kui pool aastat tagasi prognoositi. Peale selle on Rootsi pankadel hea ligipääs rahaturgudele nii Rootsi kroonis kui ka välisvaluutades ning muu maailma pankadega võrreldes on nad väga hästi kapitaliseeritud.
Samas kirjutab keskpank, et kuigi pankadel on vaid väike seotus praeguste probleemsete riikidega nagu Kreeka, Iirimaa ja Portugal, on pangad sõltuvad lühiajalisest välisvaluuta pakkumisest. „Kui mõni neist riikidest on sunnitud oma riigivõlga ümber kirjutama, võib see tähendada, et pinged finantsturgudel kasvavad ja turgude toimimine halveneb. See võib omakorda mõjutada Rootsi pankade juurdepääsu rahaturgudele.“
Keskpanga tehtud stressitestid näitavad, et Rootsi pankade vastupanuvõime on paranenud ja nad suudavad hakkama saada ka halvemate majandusolude ja kõrgemate laenukahjumite juures, kuid pangad võtavad siiski suuremaid likviidsusriske kui mitmed Euroopa pangad.
Riigipank jättis ka jõusse oma eelmises, detsembris avaldatud analüüsis antud soovitused. Nende järgi peaksid pangad vähendama oma sõltuvust lühiajalistest raha pakkumisest ning hoiduma tagasiostuprogrammidest ja dividendide maksmisest, et vähendada kapitali adekvaatsuse näitajat Tier 1.
Samuti leiab Riksbank, et pangad peaks avalikustama oma likviidsusnäitajaid selgemini ja omavahel võrreldavalt. Andmeid likviidsusriskide kohta tuleks avaldada kord kuus ja pangad peaks raporteerima, kui pika tähtajaga ja mis valuutas on nende varad ja kohustused.
Keskpank peab ka vajalikuks kehtestada Rootsi pankadele karmimad kapitaliadekvaatsuse nõuded, kui need on Basel III regulatsioonides. „Rootsi pangandussüsteemis on asjaolusid, mille tõttu pole kõik riskid Basel III regulatsioonidega kaetud. Rootsi pankadele peaks seega kehtestama kõrgemad kapitaliadekvaatsusenõuded,“ kirjutas keskpanga juht Stefan Ingves panga pressiteates.
Keskpanga hinnangul kaaluvad stabiilne pangandussüsteem ja sellest tulenevad positiivsed mõjud makromajandusele üles selle, et pangateenused kallinevad.
Seotud lood
Rootsi keskpank tõstis täna baasintressi määra 1,75% tasemele.
Euroopa Komisjon avalikustas täna eelnõu uute globaalsete pangandusstandardite ülevõtmiseks ELi seadustesse.
Rootsi pankade kahjumid jäävad ajavahemikul 2010-2012 umbes 32,9 miljardi Rootsi krooni piiresse, prognoosib Rootsi keskpank oma värskes hinnangus Rootsi finantssektori stabiilsusele.
Kui seni on valitsenud arvamus, et keskpankadel pole mullistuste ohjeldamiseks suurt midagi muud teha kui tegeleda tagajärgedega pärast mulli lõhkemist, siis Rootsi keskpank katsetab praegu uut lähenemist.
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele