Kreeka võlakirjad ohustavad kogu Euroopa rahaturgu

Kreeka pankroti korral on kaotajate kõrval ka võitjaid. Laiapõhjalise kriisi korral on võimalike nn võitjate ring väga piiratud. Tõenäoliselt piirdub see sellise stsenaariumi tekkimisele jõudsalt panustanud piiratud hulga spetsiifiliste investorite ja fondidega. Kaotajate ring on aga oluliselt laiem, sest laiaulatuslik finantsvarade müügilaine haaraks kindlasti enda alla ka paljud need investorid, kellel otsesed investeeringud Kreeka võlakohustustesse puuduvad. Samas nn kontrollitud restruktureerimise korral, kus kriisi ülekandumist suudetakse talitseda, võib nn võitjate ring olla aga laiem. Näiteks on Kreeka pikaajaliste võlakohustuste hind langenud praeguseks juba 50% nende nominaalväärtusest. Kui mingil põhjusel peaks suurenema tõenäosus, et investoritele tagastatakse üle 50%, võivad võitjad olla ka mõned praegused Kreeka võlakirjade investorid.

Tulevik on endiselt ebaselge. Kõige kindlam on see, et praegu kehtiva abipaketi printsiipides ja eeldustes tuleb teha olulisi muudatusi. Kehtivas paketis on arvestatud eeldusega, et Kreeka valitsussektor pöördub märkimisväärses ulatuses võlakirjaturgudelt laenamise juurde tagasi juba järgmisel aasta. Praeguste turutingimuste juures tundub see ebareaalne.

Praeguses abipaketis tunduvad olema liiga optimistlikud ka ootused Kreeka majanduskasvu taastumise ja sellega seotud eelarve tulubaasi arengute osas. Tõenäoliselt tuleb ka need kriitilise pilguga üle vaadata. Viimastes diskussioonides on suurt rõhku pandud Kreeka eelarvepositsiooni parandamisele läbi ulatusliku erastamise. Tõsi, riigiomandis olevate ettevõtete arv on Kreekas väga suur. Teatavaid kahtlusi tekitavad aga hinnangud, et riigivara väärtus võiks erastamisel küündida ligikaudu sama suureks kui Kreeka valitsussektori tänane võlakoorem. Pigem on tõenäoline, et riigivara ebaefektiivne juhtimine on olnud üheks tänase kõrge riigivõla ja eelarvedefitsiidi põhjuseks. See omakorda tekitab kahtlusi, kui atraktiivne erastatav riigivara erasektorile on.