Majanduskasvu ergutab jätkuvalt ekspordi suurenemine, kuid selle mõju aasta lõpus langeb, teatas Eesti Pank oma pressiteates.
Järgneb Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli kommentaar:
Statistikaameti esialgsel hinnangul kiirenes sisemajanduse koguprodukti aastane juurdekasv 2011. aasta esimeses kvartalis püsihinnas 8 protsendini. Kasv oli kiire ka kvartali arvestuses, võrreldes 2010. aasta neljanda kvartaliga suurenes SKP 2,1 protsenti.
Tegu on viimaste aastate kiireima aastaalguse kasvuga, viimati oli esimese kvartali majanduskasv samal tasemel 2007. aastal. Samas on väga kiire kasvu taga osaliselt ajutised tegurid ning prognoosi põhjal aeglustub kasvutempo aasta teisel poolel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
. Tööstuse tootmismahtu mõjutas positiivselt tugevnev välisnõudlus, kuid ka majanduslangusega kohandumisel saavutatud Eesti konkurentsivõime kasv. Eesti ekspordi peamised sihtturud Põhjamaades – Soome ja Rootsi – on viimasel ajal kasvanud Euroopa keskmisest mõnevõrra kiiremini. See on soodustanud ka Eesti eksporti.
Globaalse investeerimisaktiivsuse tõus on suurendanud nõudlust investeerimiskaupade (nt masinad ja seadmed) järele. Eesti eksportöörid on suutnud kriisist taastudes turuosa võita. Osaliselt on see olnud tingitud siinsetest madalamatest tööjõukuludest, aga ka suutlikkusest toime tulla tootmise ümberkorraldamisega kiirelt muutuva välisnõudluse tingimustes.
2010. aasta lõpus taastuma hakanud investeerimisaktiivsus kasvas 2011. aasta esimeses kvartalis veelgi, mis annab märku suurenenud tootmisvõimsusest. Kodumajapidamiste tarbimine on kosunud tagasihoidlikumalt, peamiselt varem võetud laenude tagasimaksmise vajaduse ja jätkuvalt suure tööpuuduse tõttu. Liigne pessimism ja eurole üleminekuga seotud ettevaatlikkus on hakanud siiski taanduma.
Prognoositust kiirem majanduskasv 2011. aasta alguses oli eelkõige tingitud välisnõudluse kiiremast taastumisest, millest on võitnud väliskaubandusele avatud riigid. Ekspordi kasvu panustas aasta alguses veel ka küllaltki madal võrdlusbaas, mille mõju aasta teisel poolel taandub. Ekspordi kasvutempo aeglustub edaspidi ja see kajastub ka majanduskasvu numbrites.
Edaspidi saab järjest olulisemaks sisenõudluse taastumine, milles on võtmeroll tarbijatel ja investoritel. Välisteguritest on jätkuvalt olulised toorme- ja toiduhindade kõrge heitlikkusega seonduvad ohud.
Seotud lood
Varem oli aastane majanduskasvu prognoos 4% ümber, siis nüüd peavad analüütikud korrigeerima majanduskasvu positiivselt kõrgemas suunas, sõnas Sampo panga juht Aivar Rehe.
Bloomberg küsitles üle maailma investoreid. Küsitlus näitas, et optimism USA ja maailma majanduse vastu on jahtunud ja investorid plaanivad kuue kuu jooksul hoida rohkem raha ja investeerida vähem toorainetesse.
Minu arvates hakkavad investeeringud välismaalt tulema jälle Eestisse, sest Eesti võime saada raskete aegadega hakkama oli väga hea ja andis riigile palju usaldusväärsust juurde, märkis Aku Sorainen.
Äripäev paneb igal nädalal kokku nädala lõikes rõõmsamad ja kurvemad sündmused. Eelmise nädala üheks rõõmusõnumiks oli kindlasti majanduse kasv esimeses kvartalis 8%.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.