ASi Tallinna Vesi vastulause: esitasime kõik dokumendid

„Isegi kui riik on vastu võtnud seaduse, mis on vastuolus Euroopa Liidu õiguse oluliste põhimõtetega, siis on riigiasutusel  kohustus rakendada seda seadust vastavalt EL õigusaktidele ja EL õiguse aluspõhimõtetele. Eriti kehtib see olukorras, kui investor on sõlminud heas usus pikaajalise lepingu ning tal on õiguslik ootus põhjendatud tulukuse osas kogu lepinguperioodi kestel, mis on vastutasuks teenuste kvaliteedi tõstmise ning investeeritud kapitali eest,“ märkis AS Tallinna Vesi juhatuse esimees Ian Plenderleith.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Konkurentsiamet väidavad eksitavalt, et 2010. aasta augustis vastuvõetud seadusemuudatus ei muuda veeteenuse hinnakujunduse põhimõtteid, sest sellega sätestati, et ettevõte võib tulu teenida ainult vee-ettevõtte poolt investeeritud kapitalilt.  Möödunud aastal vastu võetud seadusemuudatusega lisati ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusele  sõnastus „vee-ettevõtte poolt investeeritud kapitalilt", mis välistab automaatselt võimaluse teenida põhjendatud tulukust investori poolt ettevõtte erastamisel makstud kapitalilt, mis tasuti võõrandatud aktsiate eest.

2001. aastal toimunud AS Tallinna Vesi erastamise eesmärk oli veeteenuste kvaliteedi kiire parandamine. Ettevõtte erastati turutingimustel avalikul pakkumisel määratud tingimustel investorile, kes pakkus teenuste kvaliteeditasemete tõstmiseks madalaimat reaaltariifi tõusu ja samas kõrgeimat hinda aktsiate eest. Erastamisdokumentide kohaselt peeti erastamisprotsessi tulemusel sõlmitavat pikaajalist lepingut kõige kiiremaks ja efektiivsemaks viisiks kvaliteeditõusu saavutamiseks. Seejuures andis Eesti Vabariigi Valitsus enne erastamist eriõiguse 15-aastase lepingu sõlmimiseks.

„Nüüd oleme seadusemuudatuse ja eriti selle rakendamise järel olukorras, kus ettevõte ja selle omanikud on lepingut austades täitnud kõik omapoolsed kohustused, kuid Eesti võimuorganite väitel ei ole investor enam õigustatud teenima tulukust 2001. aastal Eestisse tehtud investeeringult,“ ütles Plenderleith, lisades, et selline lepingutingimuste ühepoolne rikkumine lepinguperioodi kestel ei ole vastuvõetav ning ettevõte kasutab kõiki võimalikke meetmeid kaitsmaks ettevõtte aktsiatesse 2001. aastal ja börsil noteerimise järgselt investeerinud aktsionäride õigusi. "Rõhutan, et investeeritud kapitalilt teenitud reaalne tulukus on olnud 6,5%, mida ei saa keegi pidada põhjendamatult kõrge tulu teenimiseks.“

Ettevõte täidab Plenderleithi sõnul omalt poolt kõiki sõlmitud lepinguid ning on jätkuvalt pühendunud tallinlastele kõrgetasemeliste veeteenuste pakkumisele ning  saavutatud kvaliteeditasemed on sõltumatult kontrollitud vastavalt parimatele regulatsioonitavadele. "Olukorras, kus kvaliteeditasemed on saavutatud, on ettevõtte ülesandeks tagada investoritele vastuvõetav tulu nende poolt investeeritud kapitalilt ehk vähemalt samaväärne tulu, mida nad saaksid teistelt sama riskiastmega investeeringutelt kogu lepingu kehtivusaja jooksul," lisas ta.