Eelmise nädala üheks tõsisemaks majandusuudiseks oli meil see, et Eestis tõusid hinnad võrreldes eelmise aasta märtsiga 5,2%. See on Eurostati andmetel ja sellega me oleme siis Euroopa riikidest esimesed. Tõsi, maailma majanduse hetkeseis ja prognoositav suundumus annavad lähiajal ja kahjuks ka lähiaastatel hindade tõusuks suurt tuge. See muidugi ei rõõmusta peaaegu mitte kedagi. Kedagi ta küll rõõmustab, aga väga väheseid.
Mida meiesugune väikeriik saaks ära teha selleks, et meie inimesi, ettevõtteid, elu ja ettevõtluskeskkonda ei lööks need hinnatõusud nii valusasti, et nad ei riivaks meid nii valusasti?
Praegu ma tahan rääkida elektri hinna tõusust, mida tänane (eilne - toim) Päevaleht oma esikaanel väga teravalt välja tõi. Millised ohud meid selles osas ees ootavad ja mida saab meie valitsus, mida saab meie majandusministeerium selleks ära teha, et see hinnatõus ei lööks meie kodutarbijaid, meie väikeseid ja suuri ettevõtteid nii valusasti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ma tahan meile kõigile südamele panna, et me survestaksime valitsust, et vaadaku see elektrimaksude osa tõsiselt läbi.
Ja teine, et elektritransport, võrgutasud - need on kohad, kus tuleb tugevalt näpp peal hoida, sest sinna võib ju kirjutada igasuguseid investeeringuid ja seal on üks võti nii Eleringi osas kui ka jaotusvõrgu osas. Nii et tahaksin meile kõigile panna südamele, et me mõtleksime sellepärast, et elektri hinna tõusule järgneb juba teiste hindade tõus ka.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Lisatud viimane intervjuu juunikuust