Raudteekoridor muutub majanduslikult vajalikuks

Peale põhja poolt tuleva huvi on oluline ka Lõuna-Euroopa riikide huvi liigutada oma kaupu sama transiidikoridori kaudu ja Šeštokai jaama vabad võimsused. Slawków ja Šeštokai on peamised selle koridori põhja suunduva haru ristteel asuvad punktid, kust kaubad liiguvad edasi Ukrainasse ja Venemaale. Šeštokais saaks kaupa käidelda 200 TEUd päevas, praegu kasutab jaam umbes 60% oma võimsusest. Leedu raudtee hinnangul oleks veomahtu võimalik 2012. aastaks 3,5 miljoni tonnini kasvatada.

Põhja-lõunasuunalise koridori lõunasse suunduva haru ristumiskoht on Viin. Sealt võivad kaubad liikuda edasi Itaaliasse, Balkani riikidesse ja Türki. Viini sadam käitleb aastas umbes 12 miljonit tonni kaupa. Sellest 50% liigub mööda maanteid, 35% raudteel ja 15% jõetranspordiga. Viinist liiguvad konteinerirongid Euroopa tähtsamatesse sadamatesse - Hamburgi, Bremenhavenisse ja Rotterdami ning teistesse Ida-Euroopa jaotuskeskustesse (Bratislavasse ja Budapesti). Viini soodne asukoht - 2000 km Mustast merest ja 1500 km Põhjamerest - annab eelise olla multimodaalne logistikakeskus, mis ühendab endas maantee-, raudtee- ja meretranspordi kombineeritud võimalused. Tänu 1992. aastal valminud Reini-Maini-Doonau kanalile toimib Viini sadam ka ida-läänesuunalise hub'ina, mis võimaldab kaubaomanikele pääsu 700 miljoni tarbijani.