Teeremondi käigus rikuti sadevete äravoolu süsteem, mis põhjustas üleujutuse naaberkinnistu maja keldris. Teeremonti tehti kohaliku omavalitsuse tellimusel.
Riigikohus otsustas, et tee remontimine on suurema ohu allikas. Seega vastutab remontija kahju tekitamise eest sõltumata oma süüst (riskivastutus). Lihtsamalt öeldes vastutab ta tekitatud kahju eest sõltumata sellest, kas tema tegevus oli ebaseaduslik või kas ta oli süüdi kahju tekitamises. Vastutuse tekkimiseks piisab sellest, et tegevusele iseloomulik kõrgendatud risk realiseerub ja selle tulemusena on teisele isikule tekkinud kahju. Niisiis kaasnevad tee remondiga alati kõrgendatud riskid.
Tee remontimisele iseloomulikuks ohuks on see, kui remondi käigus muudetakse pinnase senist olukorda (pinnase osaline asendamine teistsugusega, teekatte materjali muutmine) või muudetakse või kahjustatakse maapinnas või maapinnal olevaid ehitisi (näiteks torustike ja kaablikanalite kahjustamine, kanalisatsioonikaevude, sõidutee, kõnniteede jms asukoha ja/või kõrguse muutmine maapinna suhtes).
Selliste mõjutuste tagajärjel võivad saada kahjustatud muuhulgas naabruses olevad hooned ja nendes asuvad asjad, sh selle tõttu, et sademe- või põhjavesi hakkab tee remondist põhjustatuna tungima kas pinnase pealt või olemasolevate torustike või pinnase kaudu hoonetesse. Seni, kuni tee remontija ei ole tõendanud, et kõik tee remontimisega kaasnevad kahjulikud mõjutused olid teistele isikutele ette nähtavad ja hoolika tegutsemisega ära hoitavad, tuleb hea usu põhimõtte järgi lugeda tee remontimist kui tegevust suurema ohu allikaks. Vastutusest vabanemiseks peab tee remontija ise tõendama, et kahju põhjus oli muu kui tee remondiga kaasneva kõrgendatud riski realiseerumine.
Vastutavad nii töö tellija kui ka teostaja. Kohalikku omavalitsust ei vabasta vastutusest asjaolu, et tema ei remontinud teed ise, vaid tellis selle ehitajalt. Tegelikult vastutavad mõlemad. Niisiis võib kannatanu oma nõuetega vabal valikul pöörduda tee ehitaja, omavalitsuse või mõlema poole.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele