Ärikinnisvara arendusprojektide finantseerides jätavad pangad tihti arvestamata projekti kogumaksumuse arvutamisel maa maksumuse, seega moodustab laenu summa kuni 50% koguinvesteeringust. Kui tegemist on väljarenditava objektiga, siis on üheks pangafinantseerimise saamise eeltingimuseks eellepingute olemasolu minimaalselt poole väljarenditava pinna osas.
Samal ajal juba toimivate ärikinnisvara objektide ostu finantseerides võtavad pangad arvesse olemasolevate rendilepingute tingimusi ning üürnike kvaliteeti ning võivad selle alusel finantseerida kuni 80-90% tehingusummast.
Pangad on lisatagatisena nõudnud ka eraisiku käendust. Buumi ajal nõudsid pangad tihtipeale ärilaenu lisatagatisena eraisiku käendust: turul oli palju spekulatiivseid kinnisvaratehinguid ja madala professionaalse tasemega kinnisvaraarendajaid. Tegelikkuses peaks "töötava" laenu tagasimaksmise allikaks olema rahavoog, mis tuleb sisse projekti elluviimisest. Seega lisatagatise nõudmine juba iseenesest tähendab seda, et laen ei pruugi algusest peale "toimiv" olla. Pangad nõudsid eraisiku käendust peamiselt soovist anda riskantsemaid laene kõrgema marginaaliga lootuses, et kui laen hakkab "hapuks" minema, on võimalik eraisiku tagatise realiseerimisel oma kahjud ära katta.
Pärast üldist finantslangust kahanes ebaprofessionaalsete arendajate arv ning isiklike käenduste probleem on lahenenud loomulikul teel.
Kas pankade laenukraanid on praegu parasjagu lahti või endiselt veel liiga koomal? Meie hinnangul on pankade laenukraanid praegu täpselt nii avatud nagu nad seda turu hetkeolukorda arvestades endale lubada saavad. Pangad hindavad alati riske, mis on laenuotsuse tegemisel põhialuseks. Laenuga seotud riskide alahindamine põhjustaks pankadele kahjumeid ning tooks kaasa ka rohkem ettevõtete pankrotte.
Samas on pangad piisavalt paindlikud, võttes arvesse hetke majandusolukorda ning laenu taotleva ettevõtte eelnevat finantskäitumist kombineerituna finantseeritava projekti hindamisega.
Finantseerides teatud kindla, madalama riskitasemega äriprojekte toetavad pangad Eesti majandust, aidates kaasa (potentsiaalselt) edukate ettevõtete arengule ja säästes ettevõtteid pankrottidest seal, kus projektiga kaasnev finantsrisk oleks liiga suur.
Kuidas suhtute sellesse, et pankadel on Eestis oma kinnisvaraettevõtted, mis ostavad üsna suurtes kogustes kinnisvara kokku? Oleme seisukohal, et pankade kinnisvaraettevõtted, mis ostavad kokku kinnisvara, mille omanikud on laenu teenindamisega hätta jäänud, mõjutavad turgu pigem positiivselt, korjates üles potentsiaalselt hea kvaliteediga objekte, mis muidu jääks eelmiste omanike finantsprobleemide tõttu hüljatuks. Pikemas perspektiivis vaadates - kui see kinnisvara ühel hetkel müüki pannakse, võib see panna piiri hinnatõusule, eriti uute elamispindade puhul, mis on positiivne, sest võib aidata vältida uue mulli teket.
Seotud lood
Viimaste aastate üks olulisemaid muutusi IT-taristu maailmas on olnud VMware'i litsentsimudeli ja hinnastamise muutumine. See on tekitanud ebakindlust ning pannud organisatsioone üle maailma otsima uusi võimalusi, kuidas oma virtualiseerimisplatvorme ja taristut tulevikus hallata. Kuna muudatuste pikaajalist mõju on keeruline ette näha, vaatavad paljud ettevõtted üle seni iseenesestmõistetavana tundunud tehnoloogilised valikud ning hindavad võimalikke alternatiive.