Iirimaa uus katse pangakriis lõpetada

Seejärel avalikustab rahandusminister Michael Noonan, kuidas raha hangitakse. Eesmärk on näidata investoritele, maksumaksjatele ja teistele euroala liikmesriikidele, et omal ajal Euroopa kõige dünaamilisema majanduse halvanud panganduskriis hakkab ühele poole saama.

„See on paras tasakaaluharjutus,“ ütles agentuurile Bloomberg Collins Stewart Plc analüütik Gavin Blessing. „Valitsusel tuleb turge veenda, et panganduskriisile tõmmatakse joon alla. Teisalt ei taheta maksumaksjate õlule laduda nii suurt võlakoormat, et seda kanda ei jõuta.“

Analüütikud on täiendava kapitali vajaduse hinnanud vahemikku 15 – 27 miljardit eurot. Tõenäoline on, et uue läbikatsumise järel on kogu Iiri pangandus riigi kontrolli all, kirjutas Wall Street Journal.

Tänase seisuga on Iiri maksumaksjad viide suurimasse panka pumbanud juba 46,3 miljardit eurot. Neli panka neist on pea 100% riigi kontrolli all ning Bank of Irelandist kuulub riigile 36%.

Vaid üks institutsioon, Irish Life, on seni läbi saanud ilma riigi toetuseta. Eile otsustati aga kauplemine Irish Life’i aktsiatega koormustestide tulemuste avalikustamine peatada, kuna teisipäeval kukkus ettevõtte aktsia börsil 45%. Kardetakse, et ka see institutsioon läheb riigi kontrolli alla, kuna tegemist on suurima eluasemelaenude andjaga.

Neli panka, mida testitakse, on: Irish Life, Bank of Ireland, Allied Irish Banks PLC ja EBS Building Society.

Kui koormustestid suudavad kahtlused Iiri pangandussektori vastu hajutada, tähendaks see laenuraha odavnemist nii suure defitsiidiga maadlevale Iiri valitsusele kui ka pankadele.

Iirimaa halvanud kriisi põhjuseks on tohutu laenurahaga õhutatud kinnisvaramull, mis aastaid Iiri majanduskasvu hoos hoidis. Kui kinnisvara hinnad langesid, sai ränga löögi ka pangandus. Panku päästes on riik nüüd ise maksejõuetuse äärel – läinud aasta novembris allkirjastati abipakett IMFi ja Euroopa Liiduga. Selles on ette nähtud ka 35 miljardit eurot rahasüstideks Iiri pankadesse, kuid investorite hirme pole üksi raha olemasolu pankade vastu hajutanud.

Investorid kardavad, et pangad võivad saada uue löögi eluasemelaenudest, mis on võetud viimastes koormustestidest erilise tähelepanu alla. Seni on kahjud eluasemelaenudest olnud suhteliselt tagasihoidlikud, võrreldes enam kui 70 miljardi euroga ärikinnisvaraga seotud mahakandmistest. Vaikselt on probleemsete eluasemelaenude hulk aga kasvanud – läinud aasta lõpu seisuga oli 5,7% eluasemelaenudest vähemalt 90 päeva viivises, võrreldes 3,6%ga aasta varem.

Värsked koormustestide tulemused käes, plaanib Iiri valitsus ümber rääkida mullu novembris IMFilt ja ELilt saadud 85 miljardi euro suuruse abilaenu tingimused. Järgmisel nädalal arutavad seda euroala rahandusministrid. Iiri esmane taotlus on abilaenu 5,8% suuruse intressimäära madalamaks kauplemine. 

Lisaks tahab Iiri valitsus võimalust saada Euroopa Keskpangalt pikemaajalisi likviidsuslaene. Samuti võimalust veeretada osa kahjudest pankade eelisjärjekorras lunastatavate võlakirjaomanike õlule. Viimasele on Euroopa Keskpank ja rahandusjuhid vastu, kartes sellest sädet uue panganduskriisi vallandumiseks Euroopas.