- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riikide eelarvepoliitika peaks olema jätkusuutlik
Inimestel tuleb mõista, et poliitikute vead peavad kinni maksma nad ise ja nende lapsed, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi euroala kriisifondist.
"Toimiv rahapoliitika Euroopa rahaliidus saab põhineda ainult jätkusuutlikul eelarvepoliitikal nendes riikides. Eelarve konsolideerimine kasutades nii eelarve tulu kui kulu poolel olevaid võimalusi ei ole olnud täna finantsraskustesse sattunud riikidest enamuses piisav," sõnas endine rahandusminister.
"Ja, mis mind teeb kõige murelikumaks, paljudes nendes riikides ei ole mentaliteeti - ise vastutad - jätkuvalt olemas. Seega välise sekkumise kõrval läbi rahaliidu kesksete instrumentide on just palju ära teha liikmesriikide riigirahanduse positsiooni tugevdamisel," kommenteeris Veskimägi.
"Seega peamine alternatiiv peitub konkreetsete riikide eelarvepoliitikas. Isegi raha laenates hätta sattunutele, et see ei oleks tagastamatu abi, vaid laen, peavad need riigid oma pikaajalisi eelarvepoliitika sihte korrigeerima. Tasakaalu leidmine finantsraskustesse sattunud riikide enda panuse ja nende riikide panuse vahel, kes panustavad selleks, et naabrite mure ei muutuks nende mureks, on võtmeküsimus," ütles Veskimägi.
Ta tõi näiteks, et kui on arutatud tihedama majanduskoostöö raames lisaks maksubaasile asuda tegelema ka maksumäärade harmoniseerimisega liikmesriikides, siis võiks olla reegel – need, kes suudavad asutamislepingu piirides eelarve konsolideerimisega saada hakkama, ei pea maksumäärade harmoniseerimisega kaasa minema.
"Teistele on see kohustuslik, „free rider’ite“ probleem tuleb eos kõrvaldada. Eriti kui see põhineb madalama heaoluga riikide najal edasi elamises. Ühiskonnad peavad mõistma, et nende poolt valitud poliitikute vead peavad kinni maksma ikka nemad ja nende lapsed, mitte teiste riikide maksumaksjad," lausus Veskimägi.
Eile selgus, et Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Seotud lood
Euroala kriisifond oleks tulnud luua aastal 1999, kui ühisraha kasutusele võeti, kuid parem hilja kui mitte kunagi, ütles Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg.
Euroalas üle jõu elanud riigid peaksid kas eelarvet kärpima või eurost loobuma, kommenteeris tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi kriisifondi loomist.
Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele