Meist kellelegi pole ju uudiseks, et Eesti Vabariigi pealinn Tallinn on koduks kolmandikule Eesti elanikkonnast. Tallinna on koondunud märkimisväärne osa riigi majandus - ja kultuurielust. Poliitilisest elust rääkimata.
Ilmselt ei kahtle keegi selles, et nii suur omavalitsus vajab erinevaid kanaleid oma elanike teavitamiseks. 412 000 elanikku, 8 linnaosa, vilgas majandus- ja rikas kultuurielu tähendavad, et Tallinnas juhtub märgatavalt palju rohkem kui avalik-õiguslikud tele- ja raadiokanalid vahendada saavad või mille vastu kommertskanalid huvi tunda soovivad. Tööd tallinlase teavitamisel ei tee keegi meie eest ära. Sestap lõime Euroopa ja ka maailma kogemusele toetudes Tallinna Televisiooni.
Küll rahvaalgatuse korras, küll poliitretoorikat appi võttes on loodud negatiivset fooni lasteaedade remondi ja TTV rahastamise temaatikale. Ärgem unustagem, et tallinlane vajab mitmesuguseid teenuseid, ka informatsiooniteenust kõigis tema vormides. Üks ei välista teist. Oleks tõesti hea, kui Tallinna oma telekanali esimesi samme saadaks konstruktiivne kriitika. Sellest oleks kindlasti kasu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ja kui keegi märkab või kardab, et mõni saade või terve programm on ebaprofessionaalne, võtke ühendust Tallinna meedianõukoguga, mida juhib kogenud ajakirjandustegelane Allan Alaküla. Ka seal püütakse Tallinna Televisiooni toimetamistel silma peal hoida ja vajadusel neile abi osutada.
Lühendatud Tekst on pärit Edgar Savisaare blogist
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.