Kuhu jõuavad Eesti firmad 20 aastaga

Raudtee võimaldaks ühendada. Meie väikese elanikkonna puhul on oluline panustada lihtsate liikumisvõimaluste tagamisele. Kui tahame olla edukad, peame võimaldama ühistranspordiga kiiret ja mugavat liikumist. Seda ennekõike peamiste piirkondlike teeninduskeskuste (Tallinn, Tartu, Ida-Viru linnastu ja Pärnu), kooli, töö- ja kodukoha vahel. Kiireim, keskkonnasäästlikum, ohutuim ja inimesel oma aega konstruktiivselt kasutada võimaldav liikumisvahend on rong. Raudteeinfrastruktuur on sobilik nii reisijate- kui ka kaubaveo korraldamiseks. Rongi eelistamist toetab fakt, et 80% Eesti rahvastikust elab praegu olemasolevate raudteede tagamaal. Riigina peame panustama lahendusele, millest võitajaid on kõige enam. Seda eriti infrastruktuuri investeerides. Nagu näiteks Tallinna-Tartu raudteel, kus eesmärk on tõsta nii reisirongi sõidukiirust kui ka liikumisesagedust ja tagada võimalus kasvatada Venemaa suunas kaubavedude mahtu. Hea Tallinna-Tartu raudtee võimaldab ühteaegu lähendada kahte omavahelise pendelrändega linna.

Planeeringu koostamise ajal tehti ka ettepanek, et Eestis võiks olla üks ühine ühistranspordipilet. See väljub küll planeeringu pädevusest, aga on hea näide, kus rahast enam on vaja tahet ja koostööd.

Visioonis võeti kasutusele mõiste hajalinnastunud ruum. Selle ideeks on säilitada olemasolevat asustusstruktuuri ja arvestada sellega, et inimeste elustiil on linnastunud ja võrgustunud. Visiooni eesmärk on väärtustada nii kompaktseid linnu kui ka meile omast hajaasustust ja pidurdada inimeste koondumist linna ümbruse põldudele või nende lahkumist Eestist. Üleriigilise planeeringu eesmärk on ühendada linnalik elustiil, kompaktsete asulate kvaliteet ja hajusa asustuse väärtused. Olemaoleva asustuse väärtustamine on Eesti ühiskonnale mõistlik lahendus. See on ühiskonnale odavam ja riigi toimivusele ning elatavusele parem kui elanike koondumine suurte linnade tagamaale. Majanduskasvu periood näitas meile selgelt ära senise valglinnastumise miinused. Inimeste koondumine linna ümbruse põldudele ja sunnitus omada liikuma pääsemiseks peres kahte autot on kulukas ja suure keskkonnakoormusega. See on energiamahukas eluviis, mida saab laiemalt harrastada vaid laenude toel. Olemasoleva hajusa asustuse ja kompaktsete linnade väärtustamine, nagu rõhutab visioon, on seevastu energiatõhus, keskkonnasäästlik ja ratsionaalne.

Lisaks olemasoleva ruumi väärtustamisele ja Eesti elatavuse tagamisele on riigile prioriteet ka energiasääst. See hõlmab endast asustuse teadliku energiatõhusat planeerimist, hoonete energiasäästu meetmete rakendamist ja ühistranspordi eelistamist. Kuna Eestil puudub energiaekspordi eelis, on meie eesmärk toota omal maal energiat Eestimaa tarbeks.