Millised on Eesti rahvuslikud huvid?

Eesti Vabariigi põhiseaduse esimene peatükk sätestab täpselt ja ühemõtteliselt kõige olulisema - meie endi kokkulepped eelmiste ja tulevaste põlvedega. Kõik ülejäänud toetavad tegevused, loosungid ja seadused peaksid olema allutatud rahvuslike huvide teenimisele.

Meil armastakse rääkida sellest, et Venemaal on Eestis suured huvid. Päris kindlasti pole Venemaa huvid Eesti suhtes nii suured kui teistel naabritel Rootsil ja Soomel. Või siis nii kilomeetrite poolest kui ka kultuurilises mõttes kaugel riigil nagu USA-l. Aga oma huvid on Venemaal Eesti suhtes kindlasti. Pigem võiks küsida, miks ei ole Eestil Venemaa suunal oma huve?

Jätaks soomlaste otsustada, mis põhjusel nende riigijuhid kümmekond korda aastas vene kolleegidega kohtuvad. Lootus suhelda oma naaberriigiga läbi Brüsseli ei ole mitte ainult veider, vaid maailma tänast poliitilist konjunktuuri vaadates ka mitte enam päris adekvaatne hoiak. Aeg on hakata koostama plaani juhuks, kui Vladimir Putin jätkab ühel või teisel kujul Venemaa valitsemist veel järgmised 10-15 aastat, juhuks, kui Saksamaa kantsler ei ole enam Angela Merkel, on aga mõni Gerhard Schröderi sõber, kelle esindatud raha ühes Euroopa energeetikaprojektis meile kuidagi ei sobinud. Ja arendaks ikka sama plaani juhuks, kui Putini sõber Silvio Berlusconi jätkab noorenemist sarnaselt teda ümbritsevatele noortele daamidele. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen soovib aga jätkuvalt oma nime ajalukku raiumist kui personaalse läbimurde tooja NATO-Venemaa partnerluses. Eesti head tundjat ja sõpra Rasmusseni peaksime selles plaanis toetama, sest on väga raske mõista, milles seisneks meie ellujäämisvõimalused NATO-Venemaa halvenevate suhete korral.

Seesama ettevõtete tulumaksu kaotamise eest seismine ise on üks ilusamaid näiteid Eesti poliitikute, ametnike ja ettevõtjate ühisrindest väljaspool Eestit. Oskame küll ilma pealekaebamata koostööd teha. Teeks rohkem.

Klubi liikmeks saamise käigus toimus ka vara müük loosungi all "kapitalil pole rahvust". Samas teame, et kõik Eestisse tehtud suuremad välisinvesteeringud on toodud siia oma riigijuhtide otsesel toel ja see trend jätkub kogu maailmas. David Cameron nimetab end Briti äri müügimeheks. Selgub tõsiasi, et seal, kus on kapital, on kapitalil ka rahvus. Kapital kaotab oma identiteedi hetkel, kui see satub ühisesse anonüümsesse pensionikatlasse ja investeeritakse riigist väljapoole. Kes selgitaks veenvalt, miks ei võiks osagi Eesti tulevaste pensionäride rahast olla investeeritud Rootsi pankade juhtimisel Eesti majandusse ja süstida veidigi likviidsust turule, mille panganduskraanid on sootuks kinni keeranud? Kõik me tahame uskuda, et president Toomas Hendrik Ilvese jagatud kõrge autasu Michael Wolfile oli tähelepanuavaldus, mis motiveerib traditsioonilise pangandustegevuse jätkumist Eesti Vabariigis.

Poliitikud võitlevad omavahel ja ametnike võimu vastu. Ametnikud võitlevad neile poliitikute poolt antud õiguste eest ja ettevõtjate vastu. Ettevõtjad võitlevad elu eest ja kasumi nimel. Eesti on sedavõrd väike riik, et ainuüksi ühe inimese vahetus valitsuses võib anda korraliku tõuke arenguks, see on kriisi kõige olulisem õppetund. Eesti asub geograafiliselt niivõrd unikaalses kohas ja omab väga motiveerivaid, häid naabreid. Tuleb vaid oma kompleksidest üle saada, lõpetada vaenlaste otsimine ning lähtuda Eesti Vabariigi põhiseadusest ja rahvuslikest huvidest.