Keda tagatisraha nõudega tegelikult karistatakse

Keemiatööstuste vaatevinklist on üsna peatselt vastuvõetav vedelkütuse seaduse muutmise eelnõu otsekui pintsaku nööbile külgeõmblemine. Tagatisraha nõue puudutab ju lisaks kütusemüüjatele ka põlevkiviõli ning muude kütustesarnaste toodete müüjaid.

Riigi otsusekindlus võidelda maksupetturlusega on küll tervitatav, kuid rakendamist ootavad kontrollimeetmed ei tohi muutuda rahaliseks karistuseks keemiatööstusele.

Löögi saab kogu Eesti keemiatööstus. Nimelt kasutatakse vedela põlevaine ehk kütusena klassifitseerituid kemikaale väga laialdaselt ehituskeemia tootmisel. Selleks on näiteks lahustid, värvid, ehitusvahud, hermeetikud jne.

2009. aastal moodustas keemiatööstus Eesti kütusekäitlemise mahust napilt 4 protsenti. Senine aktsiisiladude ja kemikaalide mahalaadimisel jälgitav mõõtesüsteem on keemiatööstuses olnud läbinähtav ja hõlpsasti kontrollitav ning see peaks olema piisav tõend selle kohta, et kütusesarnaste toodete müüjad ei tegele maksupettusega.

Seaduseelnõu peab olema suunatud ennekõike kitsale sihtgrupile. Neile, kel nullkäibemaksumääraga tehingud võimaldavad tegeleda maksupetturlusega. Põlevkiviõlitööstused ja kütusesarnaste toodetega tegelevad ettevõtted seda kindlasti ei ole.

Tagatisraha nõue riivab seadusekuulekate ettevõtete huve. Eelnõu algataja üks argumentidest on seni toetunud väitele, et olukord käibemaksupettustega kütuseturul riivab oluliselt seadusekuulekate ettevõtjate huve, sest nad on sunnitud konkureerima ettevõtjatega, kes maksupettusskeemide kaudu saavad ebaausa konkurentsieelise.

Samas riivab seesama planeeritav tagatisraha nõue seaduskuulekate keemiatööstusettevõtete huve, kuna on järjekordne mittevajalik lisakulu tootmissisenditesse.

Argument, et tagatisraha on ainult 100 000 eurot, ei ole tõsiseltvõetav ettevõtjatele, kes kelle jaoks on see igapäevases tihedas konkurentsis keemiaturul märkimisväärse suurusega lisakulu. Keemiatööstus ei konkureeri ega hakka kunagi konkureerima kütusemüüjatega. Samas seab eelnõu rakendumine vedelkemikaalide hulgimüügi ebavõrdsesse konkurentsi võrreldes naaberriikidega, kel puuduvad nii aktsiislao, akrediteeritud mõõtmiste kui ka sellisel kujul tagatise nõuded, mis võimaldavad meist tunduvalt soodsamat hinda pakkuda.

Läti, Poola, Leedu või Soome ettevõte võib vabalt müüa vedelkemikaale siinsele ettevõttele hinnaga, millesarnast kodumaine tootja pakkuda ei suudaks. Selle tulemusel peavad Eestis registreeritud väikeettevõtjad aga uksed sulgema ja töötajad koondama.

Eesti vedelkemikaalide müügiturule võib jääda vaid üks ettevõte?! Turule võib jääb aga ainult üks suur rahvusvahelisse kontserni kuuluv ettevõte, kes suudab kõiki lisanõudeid täita ja rahulikult kulusid müügihinnas kajastada. Olukord, kus vedelkemikaalide müügiturule jääks kütusemüüjate maksupetturluse ohjeldamise eesmärgil vastu võetud seadusemuudatuse tulemusel ainult üks olulise turuosaga ettevõte, oleks lubamatu.

Ettepanek - aktsiisisvabastusloa omanikud ka tagatisnõudest vabaks ning käibemaks ette. Meie ettepanek on jätta välja tagatissumma ringist need kütust või kütusesarnaseid tooteid müüvad ettevõtted, kes omavad aktsiisivabastusluba. Palju segadust ja vastuolu mitmetele huvigruppidele tekitanud tagatisraha nõude asemel on näiteks lihtsam lahendus käibemaksu ettetasumine igalt kütusmüügi tehingult.

Keemiatööstusele müüdavatele vedelpõlevainetele tagatisraha nõude rakendamisega muudetakse aga Eestis toodetavate kaupade hind kõrgemaks ning suretatakse välja mitmed kodumaised ettevõtted. Paraku pole aga Keemiatööstuse Liidu ettepanekud seni kaugemale jõudnud seaduselooja kurtidest kõrvadest.