Savisaar esitas oma tõe

Aeg teadis, et raha pole keegi saanudÜtlesin meestele, et kui nad rikuvad ära Eesti suhted Jakuniniga, siis nad on jobud küll, sest tegu on inimesega, kes teeb Eestiga reaalselt koostööd. Tal on head mälestused lapsepõlvest Pärnus ning ta on meie suhtes soodsalt meelestatud. Neid inimesi ei ole enam Moskvas sugugi palju ja vaevalt asendab neid ka Timtšenko-Liksutovi liin, millele loodab Reformierakond. Aeg ja tema kaastöötaja Aleksander pidasid väga oluliseks minu edaspidiseid kohtumisi Jakuniniga ning õhutasid neid jätkama.Aeg kinnitas korduvalt, et tegu ei ole ülekuulamisega ning nad teavad hästi, et ma ei ole Venemaalt mingit raha saanud – ei endale ega ka parteile. Tõsi küll, mulle jäi mulje, et talle ei meeldinud minu tegevus seoses Lasnamäel õigeusu kiriku ehituse korraldamisega, aga selgitasin talle, kui tähtis see on linnaosale, mille 115 000 asukast enamus on õigeusklikud. Aeg ütles paaril korral Eesti venelaste kohta nõnda, et ma olin sunnitud reageerima ja meelde tuletama, et see vähemus moodustab ikkagi kolmandiku meie elanikkonnast ja ka nendega peab arvestama.Mulle püüti ette mängida mingit linti meie jutuajamisest Jakuniniga, konkreetselt seda kohta, kus ma tõin näite, et finantseerida on võimalik ka arvete maksmise teel (kiriku fassaadi katvad marmorplaadid oli kavas muretseda Krasnojarski lähistel asuva tehase kaudu) või sularahas. Viimasel juhul pidasin silmas sularahaannetusi, mida sellistel puhkudel sageli kasutatakse. Tegelikult on mul põhjust kahelda selle lindi päritolus üldse, kuna tegu võis olla ka monteeritud lindiga, mistõttu ma seda rohkem ka ei kuulanud.

Tahtsin kiriku kiiresti valmis saadaMäletan, et jutuajamisel Jakuniniga Moskvas me käsitlesime ka Eesti põllumajanduse olukorda ning vajadust, et Vene põllumajandusminister võtaks külalisena osa V maarahva kongressist Paides. Selgitasin selle sammu vajalikkust ka Eesti-Vene suhete parandamise aspektist. Mul on aga siiralt kahju, et Eesti põllumajandusminister keeldus kohtumast oma Vene kolleegiga ning hoidus kongressist kõrvale. Võib-olla on seal juttu ka õigeusukiriku tähtsa vaimuliku Illarioni külaskäigust Eestisse ning sellega seonduvatest probleemidest. Pikemalt kõnelesime Tihvini jumalaema ikoonist, mille toomist Eestisse kiriku avamiseks ma pidasin oluliseks. Jakunin jutustas sellest, kuidas nende fondi eestvõttel avastati Kremli müüri peidetud vanaaegsed ajaloolised ikoonid, mida bolševikud olid tahtnud hävitada, kuid mis siiski olid suudetud ära päästa. Võib-olla ütlesin sellel jutuajamisel ka mõned kõvad sõnad Ansipi ja Laari kohta, mida mul aga ei ole põhjust kuidagi häbeneda.Aeg tundis huvi, et miks on nii, et ühes jutuajamise lõigus ma räägin kirikust, aga rahastamisest tuleb juttu tunduvalt hiljem. Kust mina tean, mis järjekorras seda kõike kolme tunni jooksul räägiti, kõigest räägiti läbisegi. Mulle väideti ka, et on olemas mitmeid minu ja Boroditši sms-e, kus me mõlemad finantseerimisega tagant kiirustame. See on küll õige. Rahastamine oli juba aastaid takerdunud ja meil oli tõesti kiire, kui soovisime veebruaris kiriku kuplile risti püsti panna. «Tunnistasin» üles, et õigeusu kiriku rajamine on tõesti osa meie valimiskampaaniast, samamoodi kui seda oli ka teiste pealinna ehitusobjektide tähtaegne valmimine. Selles mõttes ei ole nad kaugel tõest, kui räägivad valimistega seotud rahast, aga seda just kiriku ehitamise osas. Toetus kiriku rajamisele on sisse kirjutatud nii Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide kui ka varem Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonilepingusse.

Miks kapo kohv une peale ajas?Tuletasime koos Aleksandriga meelde seiku sellest ajast, kui ma töötasin veel siseministrina. Pean ka tunnistama, et heitsin nalja parempoolsete üle, kellesse suhtusin irooniaga. Kapo mehed naeratasid mind kuulates viisakalt. Küllap nad üritasid luua õdusat õhkkonda või käitusid nii, nagu on kombeks kuriteo matkimisel. Kui me olime 2,5 tundi juttu ajanud, siis tundsin, et uni tuleb peale. Kippusin haigutama. Küsisin meestelt, ega nad mulle midagi kohvi sisse pole toppinud, mida aga mõlemad eitasid.Sellest, et meie jutuajamist salvestatakse, oli mul lihtne aru saada. Ruumi nurgas põrandal oli magnetofon ja salvestamise nupu punane tuli põles. Ma ei teinud sellest mingit numbrit, sest olen juba harjunud, et minu kõnelusi ikka salvestatakse. Seda enam on mul põhjust nüüd see lint välja nõuda ja enese kasutusse saada. See võimaldaks ka minu meenutusi täpsustada ja kindlasti neile lisa anda.