Vastuoluline Ungari võtab ELi tüüri

Enam kui tosin ettevõtet saatis pöördumise Euroopa Komisjonile, väljendades muret välisinvesteeringute suhtes valitseva ebastabiilse olukorra üle pärast seda, kui Ungari kehtestas tagasiulatuvalt maksud energiale, finantsasutustele, jaekaubandusele ja telekommunikatsioonisektori firmadele. Sel põhjusel tuleb näiteks Deutsche Telekomi kontrolli all Magyar Telekomil dividende kärpida. Teadmatus kaua nn kriisimaksud kestma jäävad, raskendavad investeerimisotsuseid, kaebab firma juhtkond.

Ungari valitsus õigustab erakorralisi meetmeid vajadusega kärpida eelarvedefitsiit allapoole 3% taset SKPst. Need on aga kõigest ühekordsed meetmed, nentis reitinguagentuur Fitch, kui kärpis detsembris sarnaselt agentuuridega Moody’s ja S&P Ungari reitingut. Ungari reiting on vaid sammu kaugusel „rämpsu“ staatusest ning riigi reitinguväljavaade on negatiivne. Ka see väljavaade, et Euroopat tüüriks investeerimisjärguta ning Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoniga vastuolus riik, on mujal Euroopas kulme kergitanud.

Ungari plaanib oma kuuekuulist eesistumisaega kasutada selleks, et tõsta esiplaanile taas ELi laienemise teema ning mustlaste olukord. Lisaks on eesistuja eesmärk suurendada ELi võimekust majandusprobleemidega toime tulemisel.

Ungaril võib aga eesistujana probleeme tekkida värske meediaseadusega, mida on kritiseerinud OSCE ja mille rakendamist on lubanud teravadatud tähelepanuga jälgida muuhulgas Saksamaa.

Ungari päevaleht Nepszava ja nädalalehed Elet es Irodalom ja Magyar Narancs jätsid protestiks uue meedianõukogu vastu esilehed valgeks. Selle viiel liikmel, kelle nimetab ametisse võimul olev partei Fidesz, on voli reguleerida kogu meediat, sealhulgas ajalehti ja internetti.

„Need otsused, mis rikuvad demokraatia vaimu, riskivad Ungarist teha liidu musta lamba,“ ütles endine Euroopa Komisjoni volinik Laszlo Kovacs.

.Orban ütleb, et ei kavatse kompromissile minna, järgides sama joont nagu tänavu juulis, mil Ungari keeldus täitmast IMFi soovitusi eelarvedefitsiidi vähendamiseks.

Orban on veendunud, et tema poliitika aitab majanduskasvu ergutada ning Ungaril oma võlakoorma alt n.ö välja kasvada. Võlakoorem on Ungaril 2004. aastal ELiga liitunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas suurim – 79% SKPst.