Kartellikütid kühveldasid hagu alla

Riigi peaprokurör Norman Aas ähvardas detsembri alguses Äripäevas kartellilepetest unistavaid ärimehi: "Eeldan, et iga ettevõtja saab aru, kes on tema konkurendid. Ja on teatud asju, mida seadus keelab konkurentidega kokku leppida. Näiteks ei tohi kokku leppida hindu kolmandate isikute suhtes, jagada kaubaturgu, püüda kolmandaid osapooli turult välja tõrjuda jms. Selliseid kokkuleppeid on eesti keeles nimetatud ka räigeteks kartellideks."

Tõepoolest, pärast seda, kui piimaliitri hind kerkis septembris poodides üleöö kaks krooni, küsitlesid konkurentsiameti töötajad Tere, Valio, Selveri ja Prisma poekettide juhte ja töötajaid. Prisma väitel survestasid ja ähvardasid neid teised poed ja tööstused pärast piimakartelli sõlmimisest keeldumist. Kui Tere ja Selveri septembrikuiseid tegemisi uurib riigiprokuratuur ja konkurentsiamet siiani, siis Prisma pääses kartellikahtlustusest puhtalt.

Samamoodi sattusid ka teised konkurentsiameti ja riigiprokuratuuri haardesse. Nimelt teatas Leivaliit augusti alguses lapsesuulikult, et peatselt peaks leiva hind tõusma. Ei läinud palju aega mööda, kui liidu juhi Arnold Kimberi kodukontor puistati läbi ning algatati võimaliku konkurentsikahjustava kokkuleppe sõlmimise uurimine. Praeguse seisuga on Eestis ka üks joogitootja, kes vähemasti ringkonnakohtu otsusega on konkurentsikahjustavas kuriteos süüdi. See on napsutootja Liviko ning tema juhataja Janek Kalvi. Kalvi sõlmis konkurendi Offex Grupiga viinakartelli, leppides kokku, et pooleliitrine hundijalavesi maksab poes vähemalt 59 krooni 90 senti, kinnitas riigiprokuratuur jaanuaris. Mullu veebruaris helistas Kalvi viinatööstur Aleksander Skoblovile ja soovis, et Offex Grupp võiks müüa pooleliitriseid viinapudeleid poes vähemalt 59 krooni 90 sendiga. Skoblov vahendas Kalvi ettepaneku toonasele Offexi juhile ja omanikule Igor Zavizionile. Pärast vestlust tõusis Offexi viina hind kaupluses Kalvi nõutud piirini.

Kallas ei pidanud asjakohaseks Lumani väidet, justkui pisikesel turul ei olegi mõtet kartellileppeid sõlmida. "Suurel turul suured kartellid, väikesel turul väikesed kartellid," nentis Kallas.

"Väikese siseturu argument ei ole pädev. Küsimus on väärtushinnangutes. Kas ettevõtja konkureerib turu võrdsetel tingimustel konkurentidega või üritab mingeid kahtlase väärtusega kokkuleppeid sõlmida?" rõhus justiitsminister Rein Lang seminaril eelkõige ettevõtja lastetoale.

Ilmselt aegade suurima Eestis avastatud kartellikahtlustuse on saanud metsaveofirmad ning nende omanikud.

Konkurentsiamet ja prokuratuur lõpetasid tänavu märtsis kartellikuriteo uurimise ja esitasid kahtlustuse 8 eraisikule ja 9 firmale. Kahtlustuse järgi sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) metsaveofirmade vahel sõlmitud kokkulepetega kahju 41 miljonit krooni. Kartellikütid juhtis 2008. aasta oktoobris värsketele jälgedele RMK juht Aigar Kallas.

Ettevõtjaid teeb konkurentsiameti ja riigiprokuratuuri kartellirindel müttamine ettevaatlikuks.

Selle aasta 23. novembri ringkonnakohtu otsusega on KPK Teedeehitus ja selle endine juhatuse liige Kaupo Kaljuvee igasugustest kartellisüüdistustest vabad.

Kaljuvee rääkis detsembri alguses Äripäevale, et õiglase konkurentsi hoidmine on konkurentsiameti töö, kuid amet ja uurimisorganid peaks arvestama, kui lihtsalt algatatud ja venima jäänud uurimine võib hävitada turuosalise ja seetõttu hoopis konkurentsiolukorda halvendada. Tema sõnul olukorra teeb groteskseks tõsiasi, et KPK Teedeehituse pakutud hind oli riigihankel ligi kümnendiku odavam KPK eemaldamise järel hanke võitnud pakkujast.

Premia Tallinna Külmhoone ASi juhataja Kuldar Leis soovitab ametil esmalt olukorra ja kahtlustuse taust selgeks teha ja alles siis nn tulistada.

"Praegu on tihti vastupidi olnud," lisas ta ning küsis, miks muidu tekkis päevapealt leivakartelli süüdistus või ka piimakartell.