Miks Laar meid ründab?

Mart Laari rünnak eelmise nädala Äripäevas sotsiaaldemokraatide vastu näitab, et IRL on otsustanud hirmutada valimiskampaanias oma poolehoidjaid SDE vastutustundetusega rahanduses. Samuti näitab see, et IRL kardab uuenenud sotsiaaldemokraate, kes arvamusküsitlustes neile jõudsalt järele võtavad ning möödagi võivad tõusta.

IRLi rünnak meid ei hirmuta, pigem näitab see Laari kehva vormi enne poliitilist suurvõistlust. Veteranpoliitiku närvilisus annab sotsiaaldemokraatidele võimaluse meelde tuletada, kes on tegelikult kaitsnud tulevaste pensionäride huve ja Eesti pensionisüsteemi kestlikkust.

IRLi esimees tõmbas 9. detsembri Äripäevas võrdlusjoone Ungari pensionisüsteemi krahhi ja SDE masuaegse käitumise vahel. Ungari pensionisüsteem on sinna algusest peale sisse programmeeritud rumaluste ja hilisemate valitsuste vastutustundetuse tõttu käpuli. Samal ajal Eiki Nestori vedamisel Eestis käivitunud pensionisüsteem toimib aga kenasti ja 1. jaanuarist taastuvad meie esitatud nõude kohaselt riiklikud sissemaksed II pensionisambasse.

2009. aasta varakevadel tahtsid IRL ja Reformierakond kulude tasakaalustamiseks lõpetada riiklikud sissemaksed II sambasse neljaks aastaks, kuid nii pikk paus säästude kogumisel toonuks tulevikus pensionide vähendamise.

Eesti rahandusele oleks pensionisüsteemi nii ulatuslik kahjustamine tähendanud järgmise 30 aasta vältel strateegilisi raskusi riigi kulude ja tulude tasakaalus hoidmisel. Just SDE survel lahenes probleem nii, et riik peatas masu üleelamise ajaks sissemaksed teise sambasse, kuid lubas nad taastada juba 2011. aastal. Nõudsime partneritelt maksete kiire taastamise seadusesse kirjutamist, sest saime hästi aru, et kaks kuud enne valimisi ei julge paremparteid pensionisambaga liitunuid narritada ning peavad oma lubaduse niikuinii täitma.

Lõpetuseks tuletan meelde läinud aasta 21. mai valitsuse eriistungit, mil kärbiti eelarvest veel 3,4 miljardit krooni, ja vahetult sellele järgnenud peaministri teadet, et SDE-l tuleb minna. Meie ministritel eesotsas Ivari Padariga olnuks lihtne loobuda vastutuse võtmisest ning jätta raskete otsuste poolt hääletamata, aga nad käitusid valitsuses viimase tunnini vastutustundlikult.

Sotsiaaldemokraadid ei lahkunud valitsusest mitte seetõttu, et me ei olnud nõus kärbete ja maksutõusudega, vaid seepärast, kuidas ja kelle arvelt tahtsid paremerakonnad kulusid kokku hoida ning makse tõsta. 600 000 teise sambaga liitujat on parim näide sellest, et me ajasime ja ajame õiget asja.