Pingeread jäävad meedikuile võõraks

Regionaalhaigla peamiseks tugevuseks majanduslikust aspektist peab Allik parimat võimalikku koormatuse astet Eestis - hinnatud spetsialistid ja kallid seadmed on maksimaalselt kasutuses.

"Kui meil on õnnestunud praksist ärimaailma mõistes edukalt majandada, on see ju suurepärane," vastas Rapla Perearstikeskuse üks omanikke perearst Kadri Luga, saades teada, et tema osalusega praksis oli eelmise aasta majandustulemuste võrdluses parim.

Samas pidas ta veel olulisemaks mainida, et oma igapäevatöös ei mõtle arstid finantstulemustele ega võistle kellegagi koha eest edetabelis. "Ainus, mille poole pürgime, on Eesti Perearstide Seltsi koostatud perearstitöö kvaliteedi kriteeriumide korrektne täitmine," sõnas ta. Edu peamiseks teguriks peab Luga põhimõtet, et oma praksist tuleb majandada nagu isiklikku majapidamist isegi siis, kui võrdseid omanikke on neli.

Juba terve kümnendi töötanud keskusel oli nagu enamikul perearstidel algus väga raske. Kõigi peale oli vaid üks arvuti ning koduvisiitide tegemiseks sugulaselt laenatud 20 aasta vanune Žiguli, mis hommikuti hästi käima ei tahtnud minna. Nimistud aga paisusid kiiresti ja isegi suuremaks, kui ette on nähtud, kuna Raplas oli perearste puudu.

Kuigi majandamisega Rapla perearstikeskus eeskujulikult hakkama saanud, peab Luga suurimaks proovikiviks seda, et riik ei pea antud lubadustest kinni.

"Kui perearstide rahastamist vähendati (ehk koefitsiendi 1,0 asemel võeti kasutusele koefitsient 0,94), räägiti meile, et see olukord on ajutine ja kestab vaid aasta. Viimasel ajal räägitakse rahastamise suurendamisest ehk koefitsiendist 0,97, mis ei ole ju tegelikult rahastamise suurendamine," oli Luga demagoogia üle nördinud. Keerulisem on viimastel ajal olnud ka patsientidega - pikaajaline emotsionaalne pinge avaldub füüsilise tervise halvenemisena. "On näha, et inimestel pole raha, et ravimeid välja osta," lisas ta.

Autor: Egle Raadik