Konteinerite vedu saab hoogu juurde

Peamine järeldus, mida saab teha, on see, et meie terminalis töödeldavate konteinermahtude muutus võrreldes kriisieelse 2008. aastaga ei ole nii katastroofiline. Tavainimese mõistes ei ole TEUde võrdlemine midagi muud kui moonutatud statistika. Eesti turg on suhteliselt piiratud, aga eksporditavate konteinerkaupade tootmine ei ületa 40 000-42 000 TEUd aastas. Seega, et unistused sadadest või isegi tuhandetest konteineritest aastas saaksid reaalsuseks, tuleb arendada eksportivat tööstust.

Millest on Teie arvates nii positiivsed tulemused tingitud?

Veosekäibe kasv 2010. aastal on seotud eelkõige ro-ro-vedude operaatori Naviraili aktiivse tegevusega, sisetarbimise suurenemisega ja terminali teenuste kvaliteedi tõstmisega läänest itta suunduvate transiitkaupade töötlemisel.

Poolteist aastat tagasi atesteeris meie terminali rahvusvaheline ettevõte Germanisher Lloyd's, andes kvaliteedisertifikaati CTQI. See tähendab, et meie tegevus vastab tänapäeva konteinerterminalidele esitatavatele nõuetele. Seega isegi mereveo mahtude vähenemise tingimustes jätkas terminal tehnoloogia täiustamist ning investeerimist. Selle tulemusena suudab terminal pakkuda Euroopa tasemel teenust ning võtta vastu suuremaid laevu. Samuti on terminali raudteevedude võimsused kolm korda suuremad, kui seda vajab turg.

Kas võib öelda, et konteinervedude puhul muutub Eesti logistikaettevõtetele aina atraktiivsemaks? Mis võiks soodustada mahtude edaspidist kasvu?

Kogu Eesti kohta ei oska öelda, kuid partnerite, selliste rahvusvaheliste konteinervedude liidrite nagu Maersk, CMA, CGM, APL, MSC nende töötamine meie turul ja mahtude suurendamine. Praegu näitavad Eesti logistikaettevõtted üles küllaltki kõrget professionaalsust. Eesti Raudtee täiendab konteinerite vedamiseks kasutatavate platvormide parki. Lõpuks on olemas moodne ja võimas konteinerterminal.

Kuid konteinervedude mahtude hüppeliseks kasvuks sellest ei piisa. Kahjuks, see, mida Eestis ei ole või on liiga vähe, kaalub üles kõik plussid. Meil ei ole ekspordile suunatud arenenud tööstust (siin peetakse silmas konteinerkaupade tootmist), ei ole piirikokkulepet Venemaaga, piiriterminali, kus saaks teha veterinaarset kontrolli ja korraldada karantiini, samu tingimusi, mis on Lätil Venemaaga transiidi raudteetariifide puhul, heanaaberlikku ja pragmaatilist dialoogi Eesti ja Venemaa valitsuse vahel.

Millised on Teie prognoosid järgmiseks aastaks? Kas mahud jätkavad taastumist?