Euro kriisiabist terendavad uued ohud

Sama muret väljendas Hispaania peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero. „Ühineme pigem nendega, kes kaaluksid väga hoolikalt, enne kui lülitaks mehhanismi erainvestorid,“ ütles ta.

Spekulatsioonid, et Saksamaa surub oma tahtmise läbi, langetasid reedel Kreeka, Iirimaa ja Portugali võlakirjade hinda, tuletades meelde, et Euroopa võlakriis, mis kuus kuud tagasi euro allesjäämise ohtu seadis, ei ole möödas. 

„Vahetu reaktsioon oli negatiivne kõigi perifeeriariikide suhtes,“ ütles agentuurile Bloomberg Frankfurt Trusti varade investor Christoph Kind. „Ettepanek on väga oluline ning turg rehkendab hindadesse ohu, et see võib mingil ajahetkel reaalsuseks saada,“ jätkas ta.

Kreeka kümneaastaste võlakirjade intressimäärade vahe Saksamaa võlakirjadega suurenes 808 baaspunktile, mis on kõrgeim näit 30. septembrist. Portugali ja Iirimaal võlakirjade intressimäärade vahe Saksa võlakirjadega oli vastavalt 342 ning 443 baaspunkti.

Trichet sõnul ei või alahinnata, kui haavatavaks need riigid taoliste väljaütlemiste suhtes on muutnud. Merkel nentis, et ei jaga Trichet muret.

Merkel tuli tippkohtumisele kindla eesmärgiga saada Ülemkogu nõusolek Euroopa Liidu aluslepingu muutuseks, et viia sinna sisse alaline kriisihaldusmehhanism. Kaalukaim argument oli, et vastasel juhul võib Saksamaa konstitutsioonikohus kuulutada kriisiabi ebaseaduslikuks, mis jätaks euro turgude pillutada. Kevadel Kreeka ja euroala toetuseks sündinud kriisipakettides oli peamine rahastaja Saksa maksumaksja. Need on ajutised ja lõpevad 2013. aastal.

Sündinud kokkuleppe järgi koostab Euroopa Komisjon detsembriks ettepaneku, kuidas uus mehhanism töötaks – kuivõrd see puudutaks investoreid ning kas kaasatud oleks ka Rahvusvaheline Valuutafond. Ülemkogu president Herman van Rompuy pakub välja viisi, kuidas muutus aluslepingusse sisse viia, ilma et see nõuaks uut vaevalist kooskõlastuste protsessi. Klausel, mis ei luba euroala riike välja aidata, jääb aluslepingusse jätkuvalt alles.