Kalle Vellevoog - mitte ainult funkmajade looja

Laste Loomigu Majas sai proovitud erinevaid tehnikaid alates linoollõikest, savi voolimisest ja põletamisest ja lõpetades guašimaaliga. "Kunstihuvi käis minuga kaasas kogu kooliaja ning tipnes ettevalmistuskursustega ja pääsemisega arhitektuuri õppima toonasesse Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti," meenutab mees.

Kõrgkooli kiitusega ehk siis tänapäevases mõistes cum laude lõpetanud Kalle ütlust mööda on mitmeidki legende tollaste, värskelt kooli lõpetanud arhitektide edasisest tööpõllust. Nii EKE projektis valitsenud vabameelsusest kui ka Tööstusprojekti tagurlusest. "Mina aga sattusin hoopiski ETKVLi süsteemi, mis tegeles kaupluste ning nende juurde kuuluvate abihoonete kavandamisega. Seal oli nii mõnigi arhitekt, kes oli arhitektitööd teinud juba auväärse vanuseni, aga kõigist kavandatud projektidest polnud ükski valmis saanud," räägib ta.

"Ega minugi tollase perioodi töödest vist peale ühe vundamendi rohkem valminudki," tunnistab Kalle. "See oli lihtsalt selline süsteem, et mingi raha oli eraldatud projekteerimiseks, see tuli kulutada, tulemust aga ei nähtud kunagi.

Samas oli ETKVLi büroos tööl mitmeid nimekaid arhitekte, nagu Tiit Kaljundi, Avo-Himm Looveer, Eva Hirvesoo jt. Kogu õhkkond oli loominguliselt vabameelne ja sõbralik."

Siis aga tuli uus aeg koos iseseisva riigiga ning võimalus oma arhitektuuribüroo asutamiseks. "Ma arvan, et meie ettevõte oli esimese viie seas, mis asutati," räägib Kalle. "Tõsi, ega algusaastatel suurt nõudlust uute hoonete projektide järgi polnud, elatusime erinevatest rekonstruktsiooniprojektidest ja eramute projekteerimisest. Suurem tõus tekkis suuresti alles sajandivahetusel."

Poolteist aastat sai Kalle Vellevoog proovida ka arhitekti leiba erinevates Soome arhitektuuribüroodes. "Parim sealne kogemus oli ehk see, et sain aru, et projekt peab olema läbimõeldud ja -töötatud pisimate detailideni," teab ta.

"Eks rohkem arhitektipoolset loomingulist vabadust on ikkagi eramutes," arvab Kalle. "Kinnisvarabuumi aegsetes korterelamute projekteerimisel oli loomevabadus palju piiratum. Oli juba suuresti ette teada, millise planeeringu ja suurusega kortereid arendaja oma majades näha soovib. Arhitekti ülesanne oli see kogum viisakalt pakendada."

Seda, et eramute tellijad on erinevaid, möönab ka Kalle. "Eks ühel ole see oma tulevase kodu nägemus tsipa selgem, teisel pisut ähmasem, oluline on aga jõuda tulemuseni, mil mõlemal, nii tellijal kui arhitektil äratundmisrõõmu tuluke silmadesse tuleb."