Palts kaotas maksuvaidluse

Paltsid esitasid seepeale taotluse maksuteate kehtetuks tunnistamiseks. Nad väitsid, et riigi poolt maksukohustuslasele tasutud intressi tulumaksuga maksustamine ei ole kooskõlas põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Taotlus jäeti rahuldamata ja Paltsid esitasid kaebused Tallinna Halduskohtule, kus jäeti kaebused samuti rahuldamata.

Paltsid kaebasid edasi, apellatsioonkaebustes väitsid Paltsid,  et maksumaksjale makstav maksuintress on samuti kas täies ulatuses või osaliselt juhuslik sissetulek ja seetõttu tulumaksuga maksustamisele ei kuulu. Ringkonnakohus aga oli seisukohal, et intress vastab tervikuna tulu mõistele ja on seega maksustatav.

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga ning märkis, et tegemist oli alusetult vabaduse võtmise eest makstud hüvitisega, mis sisaldab endas nii saamata jäänud tulu kui mittevaralise kahju hüvitist. Riigikohus leidis, et mittevaralist kahju hüvitavas osas on hüvitis juhuslikku laadi sissetulek, sest sellisele sissetulekule sarnast tulu ei ole võimalik teenida tavaolukorras, kus isikule ei ole kahju tekitatud.

Intressis seisnev sissetulek ei ole juhuslikku laadi eelkõige põhjusel, et maksuintressi saamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et maksukohustuslasele on tehtud õigusvastane haldusakt. Intressi saamise vältimatuks eelduseks on alati rahaline sooritus, s.t vaidlustatud maksuotsus või muu rahalist nõuet sisaldav haldusakt tuleb täita. Tänu rahalise soorituse tegemisele muutubki teenitud tulu majandustegevuse käigus tekkivaks tuluks.

Riigikohtu kolleegium rõhutas kolmapäevases otsuses, et maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik, sest pangahoius ei ole ainus mõeldav alternatiivne rahapaigutus maksuotsuse täitmisele. Kuna ei ole võimalik üheselt väita, et tänu õigusvastase haldusakti täitmisele oleks maksukohustuslasel jäänud saamata just tulumaksust vabastatud tulu, ei ole Riigikohtu hinnangul ka asjakohane Paltside viide põhiseaduse võrdse kohtlemise põhimõttele, sest maksuintressi ja pangaintressi saamisel ei ole tegemist sarnaste olukordadega.

TAUST

Maksuamet süüdistas Paltsu maksudest kõrvalehoidmises, sest temale kuulunud Levicom ASi aktsiatega tehti 1999. a jaanuaris kaks järjestikust tehingut, kus algul oli aktsiate väärtus 700 000 eurot ning juba kahe päeva pärast 45 miljonit eurot. Tele2 AB maksis Levicom B.V.-le 48 miljonit eurot, millest ettevõte kandis 45 miljonit eurot kapitali tagasimaksena enda omanikfirmale Levicom N.V.

Hollandi maksuinspektoriga sõlmitud kokkuleppe kohaselt maksti ülejäänud summa Levicom N.V.-le dividendina ja sellelt peeti Hollandi riigi kasuks kinni 8,3% maksu.